Tänaseks on käesoleva aasta parlamendivalimised seljataga, valitsemisprogramm koostatud ja valitsus paigas. Kõik me oleme ajakirjanduse vahendusel kuulnud maksupaketi menetlemisega seonduvatest probleemidest, tervishoiust seejuures eriti ei räägita. Haigekassale tulevikus laekuv väiksem sotsiaalmaksu osa on plaanis riigieelarve teistelt ridadelt kompenseerida ja nii on kõik justkui korras. Aga kas ikka on, küsib Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
- Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule Foto: Meeli Küttim
Tervise kaitse on iga inimese põhiseadusega tagatud õigus ja tervishoiu rahastamise süsteem peab selleks vajaliku ressursi tagama. Samas tuleb silmas pidada tervishoiusektori rahastamise eripära, et elanikkonna vananemise, inimeste kõrgenenud ootuste tõttu teenuste osas ja uute tehnoloogiate pealetungi tõttu on surve kulude kasvule oluliselt suurem riigi keskmisest. Maailma Terviseorganisatsioon ja Maailmapank on selle mõju arvestuseks pakkunud valemit tarbijahinna indeks (THI) + 2-3%, kusjuures 1% sellest läheb elanikkonna vananemise arvele ja 1-2% uute tehnoloogiate ning ravimeetodite katteks. Arenenud riikides püütakse need kaks võimalust tasakaalus hoida. Maailma Terviseorganisatsioon on seisukohal, et patsiendi omaosaluse tõus üldises tervishoiuteenuste rahastamises üle 25% seab ohtu teenuste õiglase kättesaadavuse ning seda peetakse tasemeks, kus isiklik varaline seisund hakkab oluliselt mõjutama tegelike abivajajate juurdepääsu vajalikule abile. Eestis on patsientide omaosalus teenuste eest tasumisel ca 20%, kusjuures arvestatakse erinevate teenuste osas inimeste jaoks olulisi terviseriske. Nii näiteks erakorralise abi korral pole arutlemiseks aega, mistõttu neid riske ei saa haige kanda jätta. Olukorras, kus abivajavate inimeste arv kasvab ja tööealiste inimeste (teisisõnu maksumaksjate) hulk väheneb, ei ole see kuidagi teisiti mõeldav. Tervishoiuteenuste vajadus ei ole vanusega nii selges korrelatsioonis kui pensionile minek või tööturu teenused. Seetõttu ei tundu pensionikassaga sarnase rahastamismudeli ülesehitamine mõistlik, aga välistada seda kindlasti ei saa, kuigi tegemist on väga keerulise ja ajamahuka projektiga. Järgmise kahe-kolme aasta rahalised ressursid on võimalik katta haigekassa eelarvest jaotamata tulemi ja vajadusel ka reservide arvelt, kuid selle aja jooksul tuleb langetada ka kaugemat tulevikku puudutavad otsused. Samas peab arvestama, et tervishoiu arengut ja kvaliteeti toetavad meetmed vajavad samuti finantseerimist, olgu nendeks kas mittesüülise vastutuskindlustuse süsteemi ülesehitamine või uute tehnoloogiate kasutusele võtmine. ehk ei millestki ei teki midagi ja õigus neil on.
Seotud lood
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja haigekassa nõukogu liige Viktor Vassiljev rõhutas Meditsiiniuudistele antud kommentaaris, et haigushüvitiste viimine haigekassa alt töötukassa alla tekitaks põhimõttelise vastuolu.
Peaminister Taavi Rõivas kinnitas eile riigikogus, et sotsiaalmaksu vähendamisega kaasnevad vähemlaekumised kompenseeritakse haigekassale muudest vahenditest.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson saatis täna Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvesele taotluse mitte välja kuulutada valitsuse poolt parlamendist läbisurutud maksupaketti, milles küsitakse ka presidendi arvamust kriisiaegsete meetmete kasutamisel opositsiooni õiguste piiramiseks.
Arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit tegid ettepaneku alustada läbirääkimisi üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks, millega kehtestatakse tervishoiuala töötajate töötasu alammäärad ja reguleeritakse töötingimusi.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024