Tervishoiutöötajad: Oodata võib pigem koondamisi ja järjekordade pikenemist

Eriarstiabi mahu vähendamine võib haiglates kaasa tuua mitte ainult tugipersonali, vaid ka arstide ja õdede koondamise ja oodata võib pigem järjekordade pikenemist. On naiivne loota, et kõik patsiendid saavad kodust kaugele ravile sõita ja suurhaiglad suudavad kogu väiksematelt haiglatelt kärbitud töö ära teha. „Tallinnas ja Tartus on õdesid ja hooldajaid niigi liiga vähe ja nende koormuse suurendamine on lubamatu,“ ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik. Ta lisas, et praegu käivad läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks, aga töötüli võib tekkida hoopis selleks aastaks kokkulepitud tunnitasu täitmise pärast, sest üldhaiglad on pandud keerulisse seisu. 

Raske on mõista haigekassa otsust vähendada eelarves kogu Eesti statsionaarseid ravijuhtusid 4% ja ambulatoorseid 1%. Võrreldes eelmise aasta tegeliku töömahuga pääseb haigekassa raha eest eriarsti vastuvõtule üle 97 000 patsiendi vähem. Kõige suuremad kärped tabavad maakonnahaiglaid. 

Eelmisel aastal mõnd tervishoiuteenust kasutanud inimestest hindasid arstiabi kättesaadavust halvaks tublisti üle poolte – 56%. Peamiste probleemidena nimetati liiga pikka järjekorda ükskõik millise eriarsti juurde saamiseks ja seda, et eriarst asub liiga kaugel. Elektroonilise registreerimise võimalus on enamikus suuremates haiglates juba täna olemas, kuid seda kasutab arstiaja broneerimiseks üksnes 8% patsientidest. Üleriigiline digiregistratuur, millele minister suuri lootusi paneb, võib küll kaotada võimaluse korraga mitme arsti juurde aega kinni panna, kuid niisuguseid topeltregistreeringuid tegi vaid 4%. 

Kui riik tervishoiu rahastamist suurendada ei plaani, siis tuleb rahvale ausalt öelda, et ravikindlustusmaksu eest saadava arstiabi mahtu kärbitakse ja järjekorrad tõenäoliselt pikenevad veelgi.