Tubakaturult on oodata aktsiisipauku

Valitsuse aktsiisipoliitika kulgeb samasoodu igas valdkonnas – kõlavate loosungite ja trummipõrina saatel räägitakse rahva tervise hoidmisest, kuigi see mõjutab tarbimist vastupidi loodetule. See kehtib nii alkoholi kui ka äsja aktsiisitõusu läbi teinud e-vedeliku kohta. E-vedelik on nüüdsest märgatavalt kallim ning tavasigaretid e-sigarettidega võrreldes palju paremini kättesaadavad. Hinnad on kallimad, kättesaadavus halvem, oht salaturu suurenemisele sisse kirjutatud. Kas ka seekord tõdeme tagantjärele, et ei saa me läbi Lätita?

Alkoholiaktsiiside mõjusid saame juba käega katsuda: laekumata aktsiisitulu, vähenenud tootmine ja töötajate koondamine. Kahjuks ei räägi keegi sellest, et Lätis käimise tõttu on tubakamüük langenud Eestis koguni 25%, kuigi hinnavahe on vaid 30-40 senti pakilt. Lätisse alkoholi järele minnes tuuakse kaasa ka tubakas.

Samasugune seis on e-sigarettide turul – aktsiisitõus teeb hoopis karuteene, mõjutades tervisele vähem kahjulike e-sigarettide hinda ja kättesaadavust ning luues parema positsiooni tavatubakale. Hindade kallinemise tõttu kogub üha rammu salaturg ning mitteametlikest kanalitest odavaid e-sigareti tooteid ostev tarbija seab eneselegi teadmata oma tervise ohtu. Rääkimata laekumata jäävast aktsiisist.

Riik on põhjendamatult käsitlenud e-sigarette sarnaselt tavatubakaga ja seda vaatamata sellele, et meie igapäevane sotsiaalne ülesanne on olnud aidata inimesi suitsetamisest loobuda. Samal ajal oleme sama palju, kui mitte rohkemgi, rõhku pannud sellele, et teha riigile selgeks, et see toode on parim alternatiiv.

E-sigarettide ja nende vedelike kaugmüügi keelustamine on samuti ärgitanud tubakasuitsetamisele alternatiivi leidnud inimese naasmist tavasigarettide juurde, sest näiteks keskustest väljaspool kaob praktiliselt võimalus e-sigaretti osta. Samal ajal on tavalised, tubakasigaretid mugavalt ja kergesti kättesaadavad pea igas müügikohas maapiirkondade kauplustest-kohvikutest bensiinijaamadeni.

Veel keelatakse järgmise aasta suvest ära e-sigarettide vedelike maitsed, mida eelistab enam kui 80% e-sigarettide kasutajatest. Just e-sigarettide vedelike lai maitsetevalik on see, mis on enamiku jaoks olnud tubakasuitsust loobumise peamiseks motivatsiooniks. Alles jäetakse vaid tubakamaitseline vedelik, mida ei soovi tarbida ka suurem osa e-sigarettide kasutajatest. Kui olulist vahet tubaka ja tubakamaitselise e-sigareti vedeliku tõmbamisel enam pole ning aktsiisi tõttu on viimane ka kallim ja varasemast raskemini kättesaadav, toovad need taas lisapunktid tavasigarettidele.

Löögi all ei ole aga mitte ainult tarbijad, vaid ka ettevõtted ja nende jätkusuutlikkus. E-sigarettide turg on juba muutumises ning selleks, et ettevõtjana sel turul ellu jääda, ostis turuliider Nicorex Baltic OÜ ära teise suurima e-sigarettide tootja Elgery Group OÜ selleks. Teise ettevõtte ülevõtmisega säilitasime mõlema ettevõtte portfelli, kuid pikemas perspektiivis tõmbub turg sellegipoolest veelgi enam kokku ja teatud tooted kaovad turult. Aktsiisipoliitika ei ole ka seekord kokkuvõttes seisnud ei tarbija ega ettevõtluse eest, vaid soodustanud salaturul tegutsejaid.

Täna on e-sigarettide turumaht aastas hinnanguliselt 10 miljonit eurot, sellest pea kolmandik ehk suurusjärgus 3 miljonit moodustab salaturg. Suurima osa, ca 90% salaturust tekitavad noored, kes saavad tooted kätte läbi sotsiaalmeediakanalite liikuva info ja käest-kätte müügi. Just see on koht, millega riiklikul tasandil peaks tegelema – juurida välja salakaubandus, kuid kõik kehtestatavad regulatsioonid viitavad sellele, et lähiaastatel on oodata salaturu mahu olulist suurenemist.

Inimesed, kes on loobunud tubakasuitsust e-sigareti kasuks võivad hakata ise vedelikke kokku segama või ostma neid kohtadest, mille üle puudub igasugune kontroll nii toodete ohutuse kui kvaliteedi üle. E-vedelike maitsete ärakaotamisega kasvab ka tõenäosus, et inimesed hakkavad e-sigareti jaoks kasutama selleks mitte ette nähtud maitsestajaid, riskides nii oma tervisega.

Viimaste tubakaseaduse muudatustega on Eesti teinud kõik selleks, et isesegamine, salaturu maht ja sellega seoses ka terviseriskid Eestis lähiaastatel oluliselt suureneksid. Poole aasta jooksul jõustunud seadused on populistliku punkti saamine ning E-sigareti tooted on olnud riigile hea lihtne sihtmärk.

Seadusandja peab tegelikult nägema oma otsuste mõju kaugele ette. Kas aasta pärast tõdeme sama trendi, mida näeme täna alkoholi turul, kus oodatud kasu tervisele pole muudatustest sündinud?