Kuidas orienteeruda uuenevas tervishoius?

Samal ajal on paljud tegevused liikunud juba aastaid tagasi arstidelt õdedele ning nii mõndagi tehakse omavahelisel kokkuleppel teisiti kui seaduste ja määruste alusel peaks. Nüüd tekib juurde eriõe amet, mis tekitab inimlikult küsimusi: mida see meile juurde annab?

Eriõel on pädevus tegutseda valdkondades, kus on vaja tervist toetada ja/või kroonilise diagnoosiga inimest jälgida, määrata kokkulepitud analüüse ja/või uuringuid, märgata kõrvalekaldeid, pikendada retsepte ja patsienti tervikuna nõustada. Kõiki neid oskavad ja saaksid eriõed ise teha. Patsientide toetamist segab aga ebaloogiline asjaajamine ja puudulik õigusruum.

Näiteks tuleb koduõel arstile helistada selleks, et saada kodus olevale patsiendile ravimiretsepti pikendus, meditsiinitarviku retsept, analüüs, uuring või suunamiskiri. Lisaks on drastilisi näiteid, kus eriõde ei saa patsienti suunata otse kõrvalkabinetis oleva spetsialiseerunud eriõe vastuvõtule, vaid patsiendil tuleb enne minna perearsti juurde saatekirja järele.

Eriõe õiguste laiendamisel on võimalik vahelt ära jätta süsteemi ja patsienti koormav bürokraatia ja tuua abi inimesele lähemale.

Eestis on palju krooniliste diagnoosidega patsiente, kelle haigus on ravimite ja elustiili muutustega kontrolli all, kuid kelle terviseseisundit tuleb aeg-ajalt kontrollida. Selliste patsientidega tegelemiseks on parim võimalus eriõe vastuvõtt. Juhul kui eriõde hindab inimese seisundit korrast ära olevaks, saab konsulteerida arstiga. Kui aga inimene tunneb ennast hästi, ravi toimib ning kõrvalekaldeid analüüsides pole, saab eriõde toimetada inimesega kõik vajaliku. Loomulikult tuleb igal meeskonnal omavahel kokku leppida ja täpsustada, millistel juhtudel või näiteks kasvõi millise sagedusega, konkreetse diagnoosiga patsient arsti vastuvõtule jõuab.

Eriõdede tervishoiumeeskonda lisandumine on mujal maailmas juba tavaks. Eestis tuleb aga kõigi spetsialistide oskuste ja teadmiste täielikuks rakendamiseks üle vaadata arstide-eriõdede-õdede-hooldustöötajate ja teiste tervishoiuspetsialistide õigused ja vastutus. Kui üldine raamistik on seadusega paigas, saavad meeskonnad iseseisvalt tööd efektiivsemalt korraldada ja koordineerida.

Arengut takistav tegur on õigusaktide killustatus. Olulised õendusarengud on reegliteks vormistatud erinevates dokumentides, teenuste tekkimise järjekorras, mis on takistanud tervik tekkimist. Eesti Õdede Liidul on ettepanek luua õendusmäärus, mis koondab olemasolevates õendust reguleerivates õigusaktides kirjapandu ja viib sisse praktikas juba kasutusel olevad uuendused.

Suheldes Euroopa õendusorganisatsioonidega on selgunud, et ühtne õendusregulatsioon loob parema aluse arenguteks. Kõikjal on päevakorras nii õdede puudus kui selle leevendamiseks erinevate tegevuste rakendamine.

Ühtne õendusmäärus looks hädavajalikku selgust ka Eesti tervishoiu sees, koondades ühtseks dokumendiks nii õe kui ka eriõe pädevused, loetletud kõik õendusteenused koos õdede/eriõdede õiguste ja vastutusega. Õendusvaldkonna tegevuste kirjeldamine ühtses määruses annaks ülevaate valdkonnast tervikuna, määraks raamid ja annaks võimaluse tervishoiuasutustel tegevusi ümber korraldada uut moodi.

Õendusmäärus annab ka õdedele perspektiivi ja võimaldab paremini oma karjäärisihte seada, luues väljundi erialaseks arenguks. Ühtlasi võimaldab õiguslike regulatsioonide uuendamine pakkuda tervishoius paremat teenust patsientidele, muutes tervishoidu inimkesksemaks. Mida vähem on bürokraatlikke vahe-etappe patsiendi terviseteekonnal, seda kiiremini saab inimene abi.