Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riskijagamine on parim alternatiiv
Erki Laidmäe sõnul on nad sarnaselt ravimifirmadega ettevaatlikud. Ka AstraZeneca Eesti juhi Kuuno Vaheri sõnul ei ole riskijagamise näol tegemist moeasjaga, vaid ühe võimalusega, kuidas kiirendada ja laiendada uute ravimite kättesaadavust. “Läbirääkimiste jõud, et ravim siia hea hinnaga saada, on Eestis madal. Kui ravim ei toimi kõigil või esinevad kõrvaltoimed või on andmed esialgsed, sel juhul saab kõik need riskid maandada erinevate riskijagamisskeemidega ja riigile jääb kindlus, et tasutakse vaid juhtudel, kui ravim toimib ja on patsiendi poolt talutav,” selgitas Vaher.
Seotud lood
Täna ravimitootjate liidu korraldatud ümarlaual riskijagamisest rääkis Itaalia kogemusest R&D Rahvusliku Meditsiini Akadeemia direktor Nello Martini.
Möödunud aastal ka Eestis kasutusele võetud riskijagamise mudel on end õigustanud, sest Eesti haigeteni on jõudnud uued ja kallid ravimid, mille soodustamises ilma riskijagamiseta kokkuleppele poleks jõutud. Samas edeneb mudeli laialdasem kasutuselevõtt visalt, kuna tootjad ootavad soodustust taotledes pigem konkreetse hinna kehtestamist.
Ravimitööstuse areng toob endaga kaasa üha keerukamaid probleeme ning üks olulisemaid küsimusi on - kuidas hinnata, kas üks või teine ravim on patsiendi jaoks hädavajalik.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele