Enesejälgimine parandab uneapnoe ravisoostumust

II interdistsiplinaarne unemeditsiini konverents toimus 16. oktoobril Tallinnas Hotel Sokos Viru konverentsikeskuses ja selle kuldsponsor ResMedi esindaja viis enne loengute algust kohapeal läbi ka töötoa. Samamoodi viidi töötuba läbi kaks aastat tagasi esimesel omataolisel konverentsil.

Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi jaotatakse uneaegsed hingamishäired viide rühma. Enim levinud on obstruktiivne uneapnoe. Järgnevad tsentraalse uneapnoe sündroom, uneaegsed hüpoventilatsiooni sündroomid ja haigusest põhjustatud uneaegne hüpoventilatsioon. Eraldi on välja toodud ka isoleeritud sümptomid ja normi variandid. Norskamine iseenesest ei ole uneapnoe, kuid kui sellele õigel ajal tähelepanu ei pöörata, siis aastate jooksul võib uneapnoe välja kujuneda.

Arstiabi kättesaadavus on erinevates regioonides üsna samadel alustel. Me näeme oma kogemuse pealt, et oskuslikult ära kasutades virtuaalmeditsiini võimalusi, on meil võimalus parandada uneravi tulemust, patsiendi ravisoostumust ning saavutada parem tulemus.

Saame lihtsustada töövoogusid ja seeläbi oluliselt paremini aega planeerida. Saame igale inimesele personaalselt läheneda ja neile, kes ei vaja kontaktset visiiti, saame rakendada virtuaalselt lähenemist. Tagasiside on olnud üllatavalt positiivne. Kevadel, kui kogu plaaniline ravi pandi seisma, oli ikkagi vaja haigetega tegeleda, kuna nad sattusid EMOsse. Innovatiivsete võimaluste kasutamisel suudeti oluliselt rohkem patsiente käsitleda kui kontaktsetel vastuvõttudel sama ajaga.

Maailmakogemus uneapnoe patsientide kaugjälgimisest on üsna pikk ja praeguseks on meil 14 miljonit kaugjälgitavat patsienti. 2,5 miljonit patsienti kasutab igapäevaselt iseenesejälgimise lahendust. Statistika on näidanud, et 50% patsientidest, kes käivad vaid kontaktsel visiidil, jätavad ravi pooleli. Kui patsiente jälgitakse arsti poolt virtuaalselt, siis ravisoostumus paraneb 20%. Need patsiendid ei pea regulaarselt kontaktvisiitidel käima, kui kõik on korras. Kui patsient võtab kasutusele iseenesejälgimise lahenduse, jääb 87% neist ravile kindlaks. See on väga oluline muutus. Inimesed vajavad tagasisidet ja see motiveerib neid.

Aparaadile on sisse ehitatud SIM-kaart, mis edastab andmeid keskserverisse. Patsient saab minna veebilehele myAir, teha endale seal konto ja vaadata oma möödunud öö uneandmeid. Neid edastatakse mitme erineva graafikuga. Andmeid saab vaadata nii tahvlis, tavalises arvutis kui ka mobiiltelefonis. Andmeid edastatakse kahe tunni jooksul pärast ärkamist ja maski peast ära võtmist. See tähendab, et seade peaks olema veel paar tundi sisse lülitatud. Kui patsient seadet sisse ei lülita ja võtab selle vooluvõrgust välja, edastatakse andmed järgmisel ööl: kaduma need ei lähe.

Väga oluline on mask korralikult pähe panna. Näeme vahel, et kas on maski rihmad liiga tugevasti, maski pole hooldatud või on selles auk, mida patsient ei ole märganud. Patsient kurdab, et liiga palju puhub õhku partneri või tema enda peale. Me julgustame patsiente alati oma probleemidega meie poole pöörduma ja võtma ühendust raviarstiga, et kõik probleemid saaksid lahenduse.