Kas Eestis tuleks sisse seada kohustuslikravikindlustus? Ajakirjanduses on mitmel korral välja pakutudideed seada Eestis sisse ka kohustuslik ravikindlustus(sarnaselt kohustuslikule pensionikindlustusele). Kasteie arvates oleks Eestis vaja sisse seada kohustuslikravikindlustus? Millistel tingimustel see võikstoimuda/toimida? Jaan KelkTÜ kliinikumi sisekliiniku arst-õppejõudendokrinoloogia erialal: "Kohustusliku ravikindlustuse idee on ju uhke. Teedselle garanteerimiseks on aga sedavõrd ähmased, etkaldun seepärast pigem olema vastu."
Riin Lannoperearst, Merelahe Perearstikeskus OÜjuhataja: "Kuna tervishoiusektor on jätkuvalt alarahastatusesurve all, siis olen kindlasti selle poolt, et kohustuslikravikindlustus sisse seada.Et oskustöööjõu terve olemise eest vastutab ühtviisinii töövõtja kui tööandja, siis pooldan vastutusejagamist. Ehk töötaja omavastutusega, milleks onkohustusliku kindlustuse proportsionaalne osa (näiteks50 protsenti), tagatakse isiklik tervise säilitamine.Tööandja proportsionaalne osa aga saab olla ühekslisamotivatsiooni elemendiks töötasule.Sisendina meditsiini töötavad aga mõlemad jaennetustööna on selline süsteem kindlastitõhusam."
Georg MännikERGO Kindlustuse AS ja ERGO Elukindlustuse ASjuhatuse liige: "Annaksin siinkohal lühivastuse lihtsalt GeorgMännikuna, mitte kindlustusvaldkonna töötajana.Kapitaalsetele poliitilise iseloomuga küsimusteleon, tõsi küll, raske lühidalt vastata, kuid püüansiiski.1. Tulenevalt arvamusest, et kohustuslikudettevõtmised võivad ühiskonnas loomulikke arenguiddeformeerida ja...2. ...hetkel väga väikesest nn võimalikust turustja...3. ...hetkel veel plaanipäraselt väljaarendamatatervishoiusüsteemi infrastruktuurist ning...4. ...tervishoiu terviklikupoliitilis-strateegilise nägemuse ühtse arusaamisepuudumisest......on käesoleval ajal raske teha ettepanekut niivõrdoluliseks muudatuseks. Seega jääb küsimus, millistel tingimustel see agavõiks toimuda? Eelpool toodud tingimusi altpoolt ülestäites:- tuleks kujundada nägemus tervishoiufinantseerimisskeemist tervikuna;- tuleks kujundada nägemus, miks eraravikindlustustsiis võiks vaja olla;- tuleks kohendada infrastruktuuri toimimisepõhimõtteid ühelt poolt teenuste osutamise mõttes ningteisalt tervishoiusüsteemi jätkusuutliku arengutagamise mõttes. Kokkuvõttes olen aga üsna veendunud, et varem võihiljem ainult sotsiaalne ravikindlustus ei kataelanikkonna ootusi, võib-olla see hetk on isegi üsnalähedal. Eraravikindlustus, sõltumata tema vormist(eelistaksin vabatahtlikku maksusoodustustegasüsteemi, mis täiendaks riiklikku olemasolevatsüsteemi), aitab kindlasti laiendada inimestevalikuvõimalusi, parandab arstiabi kättesaadavust jakindlasti kergitab ressurssi, mis sisenebtervishoiusüsteemi.Kõrvaltulemusena korrastub tervishoiuteenusteosutamise süsteem tervikuna, sest uue elemendi lisaminemuudab olemasolevate finantsallikate tasakaalu ja kaeesmärke. Ühtlasi usun ka, et inimestel kujuneb paremmõistmine tervise väärtusest ja selle hinnast. "
Maris Jessepoliitikauuringute keskuse Praxistervisepoliitika programmi koordinaator: "Eestis kehtib solidaarsetel alustel toimivkohustuslik ravikindlustus juba aastast 1992.Teoreetilisi ettepanekuid põhimõttelisteksmuutusteks võib ikka teha, hea oleks aga, kui needettepanekud sisaldaksid ka analüüsi teiste maadekogemusest, plusside-miinuste ausat kirjeldust ningarvutusi, mida ettepaneku elluviimine Eestiserinevatele elanikkonna rühmadele tähendaks.Minu eelistus kuulub solidaarsetele tervishoiurahastamissüsteemidele, kus jõukamad elanikudtoetavad vähem teenivate ja kehvema tervisega inimesteravimist. Isiklikud kogumiskontod vähendavadsolidaarsust ning tooksid probleeme juurde nii neile, keson haiged ja arstiabi vajavad, kui ka ravijatele ehkarstidele ja haiglatele enestele.Ka teine ettepanek, mida tehtud – ehk sisuliseltlaiendada praegust hambaravi hüvitamise skeemi kogueriarstiabile –, tooks ilmselgelt kaasa rahalisiprobleeme just haigematele inimestele, ning lisaksarstidele-haiglatele suurenevad kuludarvepidamises.Pigem tugevdada olemasolevat süsteemi lisarahagakui hakata inimesi ja arste süsteemi pea pealepööramisega hullutama, eriti uute ja suuremateprobleemide tekke hinnaga."
Küsinud Peep Talimaa[email protected]