Valmiva uuringu kohaselt ei saa reumatoartriidi patsiendid piisavalt infot oma haiguse kohta.
<strong>Valmiva uuringu kohaselt ei saa reumatoartriidipatsiendid piisavalt infot oma haiguse kohta.</strong><br /><br />Tartu Ülikoolis on valmimas kvalitatiivne uuring reumatoidartriitipõdevate täiskasvanute rahulolust. Ülikooli Sisekliiniku teaduriMarika Tammaru sõnul keskendub uuring meditsiinis valitsevalehetkeolukorrale vaadelduna patsientide pilgu läbi.<br />Uuringu aluseks olnud fookusintervjuudes reumatoidartriidipatsientidega paluti neil avaldada ka oma arvamust haigusegaseonduva info kättesaadavusest.<br />Üllatavalt nimetasid patsiendid esmase teabeallikana meediat- kustotsiti teavet peamiselt elustiili modifikatsiooni ja taastusravivõimaluste kohta. „Arvame- et tegemist on muude infoallikatenõrkusega-” selgitas Tammaru ebaproportsionaalset suurt meediaosatähtsust teiste teabeallikatega võrreldes.<br />Järgmisena nimetasid patsiendid hea infoallikana haiglat.Statsionaaris viibinud patsiendid tõdesid- et haiglas olles pakutineile teavet küsimatagi. Samas mainis Tammaru- et reumatoidartriitei ole haigus- mida peaks alati haiglas ravima ja seega ei olehaiglapõhine informeerimine järjepidev ning ei jõua kõigini.<br />Uuringust selgus- et patsiendi jaoks on kõige usaldusväärsem jaeelistatum infoallikas siiski arst. „Haiged ise rõhutasid- et„algajale” haigele- see tähendab äsja haigestunule- on arstiltsaadav informatsioon elulise tähtsusega-” selgitas Tammaru.<br />Patsiendiinfo hankimise nõrgaks lüliks on Eesti ambulatoorsesüsteemi ülesehitus- mis ei sisalda endas informatsiooni jagamist-kuna arstil ei ole selleks aega ette nähtud. Samas ei ole ka ühtegialternatiivset kanalit- kes patsiendiga suhtleks ja teavitaks.Selliseks infoallikaks võiks olla spetsialiseeritud õde- pakkusTammaru.<br />Kui lääne tervishoiusüsteemis on patsiendi jaoks olulineteabeallikas reumaõde- siis käesolevast uuringust selgus- et Eestison meditsiiniõe osa patsiendi informeerimisel nullilähedane.Reumakabinetis töötavaid õdesid nähti bürokraatidena- kelle käestsaadav informatsioon piirdus vaid analüüsidele saatmisega.<br />Kuna Eesti patsientide jaoks on määrava tähtsusega arstilt saadavinformatsioon- on teised infoallikad- näiteks patsiendiühingud vaidasenduskanalid teabe saamiseks. „Kui mujal maailmas onpatsiendiorganisatsioonid iseseisvad infoallikad- kes jagavad infotpatsiendilt patsiendile ja lahendavad toimetulekuprobleeme- siismeie haigete jaoks on see koht- kus arst tuleb ja loeb loengut. Seeon kanal- kust saab arsti käest informatsiooni kätte-” sõnasTammaru.<br />Antud uuringu tulemuste põhjal võib öelda- et Eesti tervishoius ontõenäoliselt nappus süsteemsest ja kõiki hõlmavastreumatoidartriidi haigetele suunatud informatsioonist. Ometi onpatsiendi süstemaatiline teavitamine ja harimine oluline osaravist.
Seotud lood
Reumatoidartriit on raske haigus, kuid
kaasaegsete teadmiste ja ravimitega on võimalik haigus kontrolli alla saada, kui
alustada ravi varakult ja reumatoloogi antud juhiseid täpselt järgida.
Tartu Ülikooli arst-õppejõud Ann Tamme
sõnul on põlveliigese osteoartriit ehk põlveliigese artroos kõige
sagedasem tugi-liikumiselundite haigus. Haigus algab 30–35. eluaastates ning
kogu maailmas on haigestumise järsk tõus naistel pärast menopausi
viiekümnendates aastates.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024