Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tudengid peaksid õppima suhtlemis-psühholoogiat
Arstide vastu suunatud kaebustest enamik on tingitud konarlikust suhtlemisest, kuid ülikoolis suhtlemispsühholoogiat ei õpetata.
Arstide vastu suunatud kaebustest enamik on tingitud konarlikustsuhtlemisest- kuid ülikoolis suhtlemispsühholoogiat eiõpetata.<br />“Just lõime akrediteerimiskomisjonis plusse ja miinuseid kokku ningei jõudnudki lõplikule järeldusele- kas need on suhtlemisprobleemidvõi avalikkusega lävimise probleemid-” kommenteeris Tartu Ülikooliarstiteaduskonna õppeprodekaan Tõnis Karki ja lisas- etavalikkusega ja patsiendiga suhtlemine on väga erinevadasjad.<br />“Me üritame selle probleemiga edasi tegeleda ja loodetavasti leiameka kunagi lahenduse.”<br />Tuleb otsustada- mida tegelikult vajatakse<br />Karki ütles- et praegu tegeletakse ka arstide õppekava jooksvauuendamisega- mille käigus saab n-ö kive nihutada- kuid mittemidagi drastiliselt muuta. Psühholoogia õpetamisse arstidele suhtubta siiski skeptiliselt.<br />“Ma arvan- et isegi kui tuleb psühholoog- kes arutab oma udupeeniteooriaid kognitiivsest tajust- siis see pole päris see. Me peameenne ikka kokku leppima- mida on vaja-” leidis Karki.<br />Karki sõnul õpetatakse praegu iga eriala puhul lisaks“remontimisele” siiski ka nende patsientidega suhtlemist- kuid taon üldiselt nõus- et vaja oleks eraldi suhtlemiskursust.<br />“Pigem peaks see olema suhtlemistreening- kus antakse kapsühholoogilisi teadmisi-” täpsustas Karki ja lisas- et nad teevadjäreldused kevadel.<br />Paraku ei tähenda see- et uue aine õpetamine algaks kohe sügisel-sest õppeplaan on juba täis.
Haiglates on viimastel aastatel muutunud
populaarseks suhtlemiskoolitused, kuid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas alles
kavatsetakse patsientidega suhtlemist ja kriisi lahendamist puudutava aine
killud üheks kohustuslikuks aineks kokku viia.
Eestis on koole, kus psühholoogina töötavad
inimesed, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Haridusministeerium kardab, et
need inimesed ei oska lapsi hädas aidata.