Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Personaalne meditsiin võib tulla kiiremini kui oskame uskuda
Tel-Avivi Ülikooli teadlane David Gurwitz
kõneles eile õhtul Tartu Ülikooli aulas personaalsest meditsiinist, avades
sellega rahvusvahelise geenifoorumi, kirjutas Tartu Postimees.
Ta on keskendunud vastuste leidmisele näiteks niisugustele küsimustele, miks mõne patsiendi puhul on konkreetne ravim tõhus, teisele mõjub aga kui hane selga vesi. Või miks mõnel rohul on ühe patsiendi suhtes ohtlikke kõrvalmõjusid, teise suhtes aga mitte.
Kui kaugel on aeg, mil arst saab tõve
korral välja kirjutada personaalselt meile mõeldud ravimi? Milliseid andmeid
talletatakse biopankades? Mis on nn kellageenid? Täna algab Tartus 8.
rahvusvaheline geenifoorum, kus maailma tippgeneetikud arutlevad just neil ja
paljudel teistel teemadel.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs
ütles eile Tartus toiminud meditsiinikonverentsil, et bioloogilised ravimid on
nagu ravimid ikka – neil on oma kasu ja kahju. Ta ei eitanud, et paljude
haiguste puhul on need parandanud ravivõimalusi, kuid nende tarvitamine pole
murevaba ning viimast tuleb arvestada.
Teaduse edusammud annavad lootust, et
arstid suudavad üha enam mõista inimeste geneetilist, valgulist ja
ainevahetuslikku isikupära ning võtta seda ravis rohkem arvesse.
Personaliseeritud meditsiinist räägib Hele Everaus Tartu Ülikoolist.
Meditsiini ja biomeditsiini uuringud on
jõudnud tasemele, mis on toonud käegakatsutavasse kaugusesse võimaluse mõõta ja
tõlgendada haigusi põhjustavaid protsesse juba molekulide tasandil, kinnitab
Tartu Ülikooli professor Johan Björkegren koos USA kolleegi Eric Schadtiga.