Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kunstlike viljastamiste hulk üha suureneb
Eelmisel aastal jäi Eesti kliinikutel
kasutamata 15 miljonit krooni riigi toetust viljatusraviks. Sellele
vaatamata on katseklaasilaste hulk kasvamas.
Kõige mõjukam kinnitus kehavälise viljastamise kasuks otsustamisel on järjest kasvav katseklaasilaste hulk. „Eesti on õigel teel, informatsiooni on piisavalt, riik toetab nii riiklikke kui erakliinikuid,“ ütles Tartu erakliiniku Elite arst Andrei Sõritsa kalev.ee-le.
Ülemaailmse raporti põhjal kasutatakse
kunstlikku viljastamist üha enam, kuid suurimaks probleemiks on siiani mitme
embrüo siirdamisega seotud probleemid.
Tervishoiuameti järelevalveosakonna
juhataja, staažikas tohter ja haiglajuht doktor Peeter Mardna sõnul toetaks
lastetusmaks neid lapsi, kes on juba sündinud.
Sotsiaalministeeriumi
kooskõlastusringile saadetud eelnõust selgub, et 2008. aastaks arvestatakse
vähemalt 1000 kehavälist viljastamist saava patsiendiga.