Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ravimisõltuvus ei torka silma
Ikka võib juhtuda, et pingeid ja muresid on
inimesel järsku korraga nii palju, et tundub, et närvid on täiesti läbi. Et
kõigi oma probleemide ja iseendaga kuidagi toime tulla, palutakse arstil endale
rahusteid kirjutada. Probleeme aga jätkub ja nii jätkub ka rahustite võtmine,
kuni ühel päeval märgatakse, et ilma enam ei saagi – ravimist ollakse sõltuvusse
sattunud.
"Näiteks laialt kasutatavast ja kiiresti mõjuvast Xanaxist ehk alprasolaamist võib sõltuvusse jääda juba 2–3 kuuga," ütleb Tallinna Wismari haigla ravijuht psühhiaater Jaanus Mumma. Xanax on suhteliselt uus, tõhus ravim, mis kuulub bensodiasepiinide rühma, need on sõltuvuse tekkimise seisukohast kõige ohtlikumad, sinna rühma kuuluvad kõik need üsna levinud „-paamid”: diasepaam, promasepaam jt. Et Xanax on kiire toimega ja teeb ruttu rahulikuks, hakkab see tarvitajale ruttu ka meeldima. Kui inimesel on aga geneetiline soodumus sõltuvuse tekkeks, võib ta üsna lühikese ajaga selle ravimi orjusse jääda, kirjutas Elukiri.
Seotud lood
Neuropeptiid hüpokretiin-1 toime
blokeerimine kaotas katseloomadel nikotiini mõnutekitava toime, vahendas Eesti
Geenikeskus värskest uurimust ajakirjas PNAS.
Ärevust leevendav Xanax on küll tõhus, kuid
võib kaasa tuua ravimisõltuvuse ning see on haigus, mis praegu uusi
liikmeid juurde kogub.
If you're motivated to make life better for millions, Boehringer Ingelheim is the place for you. Driven to make a difference? Start here!
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele