Tean kogemusest, et kui Eestis
diagnoositakse inimesel viimases staadiumis vähkkasvaja, siis saadetakse ta
haiglaste eest ära, koju surema. Ühest küljest ju hea, sest surra olevat kodus
parem, ent see, kuidas haige või omaksed elu raskeima etapiga hakkama saavad,
pole enam kellegi asi.