Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Digiloost on abi vaid siis, kui kõik arstid seda täiendavad
Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurgia
keskuse juhataja Jüri Teras ütleb, et tema tööd segab see, et kõik
meedikud digilugu oma epikriisidega ei täienda. Tema vaimustus pole e-tervise
suhtes aastataguse ajaga aga vähenenud.
„Suurenenud on ehk veidi frustratsioon, et e-tervisest pole alati piisavalt abi. See pole tingitud mitte süsteemi ebastabiilse töö või muu sellise tõttu. Pigem on see tingitud asjaolust, et kõik raviasutused ei saada oma andmed digilukku,“ räägib Teras. „Seetõttu tundub süsteem kohati mõttetu, sest alati pole võimalik kokku panna tervikpilti patsientidele tehtud uuringutest ja teostatud ravist.“
Perearstid on küll agarad digiloo lugejad,
ise aga lisavad nad epikriise tervise infosüsteemi kõige passiivsemalt –
aktiivselt sisestab teavet vaid kolmandik 800 perearstist.
E-tervise SA korraldamisel toimus 23.
oktoobril Rakveres Arendajate Ajurünnak. Sihtasutuse kasutajatoe analüütiku ja
kohtumise moderaatori Ly Uibopuu sõnul on juba neljandat korda toimunud
mõttetalgute sihtrühmaks Eesti meditsiinitarkvarade arendajad ja
raviasutuste IT-töötajad.
Tervise infosüsteemi (TIS) saatis mullu
enim dokumente Ida-Viru Keskhaigla, kelle puhul ületas
edastamise protsent saja piiri. Samas oli raviasutusi, kes
ei edastanud infosüsteemi 2010. aastal ühtegi ettenähtud ravidokumenti.
Viie aasta vanune digilugu vaagub hinge,
sest selle arendamine arstide esimeseks abimeheks on jäänud tohtrite eneste
viitsimise, tahtmise ja aja taha, vahendas tarbija24.