Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Galerii: Uus aeg tõi Tapale hooldusravi
Ainukese erastamisagentuurilt ostetud
haigla – Tapa Haigla – ühe omaniku Aivar Kuusiku sõnul ei peaks riik
haiglaid otseselt toetama, kui rohkem asutusi oleks erakätes. Siis saaks riik
teenuse eest ka õiget hinda maksta.
Enne erakätesse minekut töötas haiglas 110–125 inimest. “Töötajate hulka oleme kogu aeg vähendanud, umbes 80 inimese peale,” räägib Kuusik. Nõukogude ajal oli Tapa sisehaiguste, sünnitus- ja günekoloogia, laste- ning kirurgiaosakonnaga maakonnahaigla. Toona elas piirkonnas 12 000 inimest, praegu poole vähem.
Järgmisel aastal tekib üle Eesti
hooldusravis juurde vähemalt 196 uut voodikohta, mis on kõik ELi regionaalfondi
õendus- ja hooldusteenuste meetme toel loodud. Riiklik ravi rahastamine
voodikohtade arvu suurenemist ilmselt ei kata ja nii mõnigi valmiv osakond
hakkab tööle poole võimsusega.