Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Patsiendi omaosalus peab kasvama
Eesti tervishoius on raha väga palju, kuid
seda kasutatakse vastutustundetult. Kolmanda osapoole ehk patsiendi vastutus ja
kontroll puuduvad, aga kuni patsiendi vastutus ei suurene, ei muutu olukord
paremaks.
Näiteks saab meil patsient teisese arvamuse tasuta. Kunagi aga kehtis nõue, et kui inimene tahtis perearsti saatekirjata eriarsti juurde minna, siis pidi ta 50 või 30 protsenti sellest kulust ise maksma. Nõue aitas reguleerida seda, et patsient mõtleks, kas teisest arvamust on ikka vaja. Haigekassa on esmase arvamuse eest ju heale arstile maksnud. Miks seda arvamust mitte usaldada?
Plaani kuulub veel 50protsendise soodusmääraga
retseptiravimite 12,79 eurose piirmäära kaotamine, kuid selles osas puudub
üksmeel haigekassaga. Veel kuulub meetmesse retseptitasu vähendamine ja ravimite
käibemaksu alandamine, kuid neid pole ministeerium veel tõsiselt kaalunud.
Aasta-aastalt on haigekassa vähendanud Tapa
haiglas eriarstiabi finantseerimist. Ümberkaudsed perearstid kardavad, et kogu
eriarstiabi koondub Rakvere haiglasse, mis jätab Tapa piirkonna eriarstideta.
Samas võitleb ka Rakvere haigla rahastamise nimel.
Kui 1995. aastal kaevati tervishoiuteenuste
kvaliteedi ekspertkomisjonile võimalike ravivigade pärast kahel korral ja
komisjon arsti viga ei tuvastanud, siis aasta-aastalt on kaebuste hulk tunduvalt
kasvanud ning mullu tuvastas komisjon 20 korral arsti vea, kirjutas Eesti Päevaleht.