Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
1. augustil korraldas haigekassa
piirkondlikes (v.a Tallinna Lastehaigla) ja keskhaiglates pikema ooteajaga
erialadel plaanilise ravi järjekorra andmete kontrolli. Selle eesmärk oli
selgitada välja ambulatoorses eriarstiabis pikkade ooteaegade põhjused ja
ravijärjekorda panemise tingimused, vahendas med24.ee.
Eesti Arstide Liidu peasekretäri Katrin
Rehemaa sõnul on Eesti tervishoiusüsteemi kõige teravamaks probleemiks pikad
ravijärjekorrad, mida tuleks tulevikus kindlasti lühendada.
Järjekorrad eriarstile pääsemiseks ületavad
mitmel pool haigekassa seatud maksimumpiiri, milleks on kuus nädalat. Kuigi
pikkade ravijärjekordade puhul pole karistamine eesmärk ega lahendus, on selleks
võimalus olemas, kirjutas tarbija24.
Haigekassa kodulehel oleva ravijärjekordade
analüüsi järgi on tänavu 1. juuni seisuga olukord eriarsti ravijärjekorraga
sisuliselt sama mis mullu samal ajal ja 52,1% ootajatest pääseb vastuvõtule
ravijärjekorra maksimumpikkuse piires.
Haiglate liidu juht Urmas Sule on seda
meelt, et haiglate töö hindamine üksnes ravijärjekordade pikkuse järgi on sama
vale kui inimeste võrdlemine nende pikkuse järgi, kirjutas tarbija24.