Kui tervise infosüsteemi käivitamise
järgsel 2009. aastal liitusid sellega ja saatsid andmeid veel vähesed
tervishoiuasutused, siis kahel viimasel aastal on kasutatavus järjest kasvanud,
kinnitas Eesti E-Tervise SA esindaja Maarja Karjaherm.
Karjaherm märkis, et juba 2005. aastal e-tervise lahendust välja mõtlema hakates oli selge, et selle tehnoloogiline pool ei olegi nii suur väljakutse kui eetiline külg ja praktikas juurutamine. Kuna sisemise töökorralduse muutmise vajadus lõppkasutajate asutustes kujunes eeldatust suuremaks, jäi esialgne hinnang kasutajate valmisolekule digitaalselt suhelda liiga kõrgeks. "Seetõttu ei toimunud algselt ka nii aktiivset liitumist, kui loodeti. Praeguseks on aga olukord paranenud ja suur osa tervishoiuasutusi kasutab tervise infosüsteemi aktiivselt. Näiteks kõik haiglad edastavad andmeid regulaarselt ja igakuiselt," kinnitas Karjaherm.
Seotud lood
15. augusti seisuga on Tervise infosüsteemis kokku 7 457 606 meditsiinidokumenti, teatab e-Tervise koduleht.
Eesti Haiglate Liidu juhi Urmas Sule sõnul
seisneb haiglajuhtimise üks murekoht ja väljakutse selles, kuidas panna
e-tervise süsteem tööle, nii et andmebaasi ei risustataks liigse infomüraga.
E-Tervise andmetest nähtub, et 29.
novembri seisuga on Tervise infosüsteemis kokku 5 562 226
meditsiinidokumenti. Veel oktoobri esimeses pooles ületas dokumentide hulk veidi
viit miljonit.
Reedese, 7. oktoobri seisuga on Tervise
infosüsteemis (TIS) kokku 5 082 744 meditsiinidokumenti, teatas E-Tervise
SA oma kodulehel.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024