Kiirabi küsitles märtsist maini enam kui 400 oma kroonilist kõrgvererõhutõbe põdevat patsienti, et teada saada, miks nad otsustavad haiguse ägenemisel otsida abi kiirabilt ja mitte perearstilt.
Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlase sõnul näitas nende poolt läbi viidud uuring, et patsientide kontakt oma perearstiga on kehv. «Tuli välja, et 70% kroonilistest haigetest pole n-ö varianti B: mida ta teeb siis, kui rohud on korralikult võetud, aga enesetunne ikka halb," rääkis Adlas. "Praegu ei ole tema meelest muud võimalust kui helistada 112, kuigi tegelikult ei vaja inimene elustamist ega ka intensiivravi. Tal on vaja võtta vaid topeltannus preparaati, mis on talle välja kirjutatud. Õpetada, mida teha siis, kui tavapärane annus ravimit ei aita, on aga perearsti, mitte kiirabi töö," jätkas ta.
Seotud lood
Tallinna Kiirabi tehtud värskest uuringust selgub, et kiirabi ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade koormus on aasta-aastalt kasvanud ning täna on tekkinud olukord, kus võimaliku suurõnnetuse korral võib hädaliste abistamiseks jõudu napiks jääda.
Meedikud võivad soovimatult esile kutsuda notseeboefekti. Arstide ja medõdede ütlused võivad põhjustada platseeboefekti vastandit, nn notseeboefekti — negatiivsena tajutud sümptomite esilekutsumist libaravimeetodi ja/või negatiivsete ootuste sisendamise toel, selgus ajakirjas Deutsches Ärzteblatt International avaldatud uurimusest.
Eestlaste järjest rohkem leviv komme ka kergemate tervisehädade puhul kiirabi kutsuda on meedikute sõnul ohtu seadnud kiirabi reageerimisvõime.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024