Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Külalisarst aitab üldhaigla hädast
Suurhaiglatega võrreldes väiksem palk ja rohkem töötunde, sekka segane perspektiiv – see on üldhaigla arsti argipäev. Ometi ei kurda maakonnahaiglad ei töö ega otseselt ka arstide puuduse üle. Sinna käiakse mujalt tihti enda proovilepaneku pärast.
Tervise Arengu Instituudi oktoobris avalikustatud palgauuringust ilmnes, et kui suures piirkondlikus haiglas teenib arst tänavu lisatasudega ligikaudu 2219 eurot, siis üldhaiglas 11% vähem ehk 1971 eurot. Samas on töötunde üldhaigla arstil teistega võrreldes rohkem. See on seotud meedikute väikese arvu ja suure valvekoormusega. Nii käivad paljud tõmbekeskuste suurhaiglates töötavad arstid maakonnahaiglates valvete kaudu töist tuge pakkumas. Muidu ei tuleks asutused personaliga lihtsalt välja.
Seotud lood
Parlamendile esitatud riigikontrolli
värskes aastaaruandes on käsitletud ka tervishoidu ning välja toodud rida
puudujääke. Eraldi tähelepanu on pälvinud näiteks haiglavõrgu arengukava.
Sotsiaalministeeriumi uus koosseisuväline projektijuht, endine Viljandi Haigla juht Ülle Lumi ei karda asuda lootusetute projektide kallale. Tema uus väljakutse on korrastada haiglavõrgu arengukava.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopfi sõnul on tänu praegusele arstide streigile tähtsad teemad n-ö lauale tõstetud, kuid nüüd peaks aruteludelt jõudma ka poliitiliste otsusteni, vahendas ERR.
Läänemaa haigla neuroloog Tiiu Aule asus möödunud sügisel tööle Järvamaa haigla ravijuhina ja võtab Haapsalus vastu nüüd vaid kaks korda kuus, kirjutas Lääne Elu.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele