Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: eestlaste vaktsiini- ja haigusteadlikkus pole jõudnud isegi 20. sajandisse
Teine päev Maarjamõisa haigla sünnitusjärgses osakonnas. Õde lükkab oma käru palatiukse taha, tõstab vaktsiiniampullid ja süstlad mähkimislaua kõrval asuvale kapile ning asub vaid 28 tunni vanusele poisiklutile süste tegema.
Tuberkuloos ja B-hepatiit. Tiisikus, see verise köha ja 100 aasta eest pea alati surmaga lõppenud haigus viis ka vanaonu, toona vaid kaheaastasena. Seega selge, et tuberkuloosisüst tuleb saada.
Kui tuulerõuged välja arvata, nakatus mullu vaktsiin-välditavatesse haigustesse aasta varasemaga võrreldes vähem inimesi, kirjutas ERRi uudisteportaal.
Vaktsineerimise pooldajate ja vastaste vahelised vaidlused on kestnud kümneid aastaid. Laialt levinud on veendumus, nagu võiks vaktsineerimine põhjustada autismi, kuid Sydney ülikoolis tehtud uuring lükkab selle ümber, kirjutas Tarbija24.