Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Projekt HAPPY PREGNANCY Eesti terviseuuringute maastikul
Viimasel paarikümnel aastal on inimeste eneseteostuse võimalused laienenud ning see on toonud kaasa laste sünni edasilükkamise hilisemasse eluperioodi, nii naiste kui meeste reproduktiivtervise häirete, viljatuse ja rasedustüsistuste sagenemise.
Arenenud maades moodustavad viljatud 15-20% last soovivatest paaridest1, kergemad või raskemad tüsistused kaasnevad kuni viiendikuga rasedustest.
Euroopa üks tuntumaid meestearste Edinburghi ülikooli teadlane Richard Sharpe rääkis aprilli lõpul «Happy Pregnancy» konverentsil sellest, kuidas naise keskkond ja elustiil mõjutavad raseduse ajal temas kasvava poissloote arengut.
Iga viiendat ehk umbes 20 protsenti rasedaid vaevab mõni erineva raskusastmega tüsistus, mis tekib valdavalt platsenta töö häirete tõttu. Tartu ülikooli teadlased avastasid platsenta geenid, mis võivad aidata tulevikus selliseid haiguslikke nähte ennetada.