Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas oma andmebaasis riikide tervishoiukulude 2013. aasta andmed, mis pakub häid võimalusi võrrelda muutusi erinevates riikides.
- Tervishoiukulud on OECD riikides viimastel aastatel küll tõusnud, kuid ei ületa veel 2009. aasta taset. Foto: Scanpix/Caro
Paljudes OECD Euroopa riikides vähenesid kulud tervishoiule. Eriti suur on tervishoiukulude vähenemine olnud Kreekas, Itaalias ja Portugalis. Eestis suurenesid tervishoiukulud 2013. aastal 4,4 protsenti ja tervishoiukulude osatähtsus SKP-st suurenes kuue protsendini. See jääb siiski alla 2009. aastale, mil see näitaja oli kõrgeim ehk 6,6 protsenti. Sama kehtib enamiku Euroopa riikide kohta – tervishoiukulud inimese kohta ei olnud 2013. aastaks veel ületanud 2009. aasta taset.
Seotud lood
Riigikogu rahanduskomisjon tegi ettepaneku lisada maksuseaduse kobareelnõusse ka võimalus vabastada tööandja tasutav eraravikindlustus erisoodustusmaksust. Praegu pakub eraravikindlustust Eestis ainult üks kindlustusselts.
Tervishoiu kogukulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) oli eelmisel aastal 5,9%, näitab Tervise Arengu Instituudi kogutav statistika. Absoluutsummas kasvasid kulutused 80,6 miljonit eurot, olles kokku 1,03 miljardit eurot.
Ravimtööstuse areng on viinud selleni, et vähist on hakatud rääkima kui kroonilisest haigusest nagu suhkruhaigus või kõrgvererõhutõbi. Progress on jõudnud ka Eesti haigeteni, kuid osaliselt ja hilinemisega, kirjutab hematoloog Edward Laane.
Tervishoiusüsteem kulutas möödunud aastal ühe inimese kohta keskmiselt 765 eurot aastas, leibkonna eelarvete lõikes kulutati omaosalusena tervishoiule 139 eurot, kirjutas Tarbija24.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024