Tänapäeva tervishoiusüsteemi raskeim ülesanne on tagada selle tõhusaks toimimiseks vajalik ning üha kasvavat nõudlust kattev piisav arv tervishoiutöötajaid, kirjutab terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar.
- Terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar Foto: Erik Prozes
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt peab igal Eestis elaval inimesel olema perearst, kes on tema esmane kontakt tervishoiusüsteemiga ning vajaduse korral suunaja eriarstiabisse. Riik on võtnud eesmärgi suurendada esmatasandi arstiabi keskset rolli, et tagada patsientide eesmärgistatud liikumine tervishoiusüsteemis. Perearstiteenuse ühtlase kättesaadavuse tagamiseks, korraldab alates 2013. aasta 1. jaanuarist maavanema asemel üldarstiabi Terviseamet. Üldarstiabi tsentraliseerimine on olnud õige otsus. See on andnud võimaluse süsteemselt korraldada ja korrastada esmatasandit niipalju, kui õigusaktid seda lubavad. Tänaseni on Terviseamet suutnud tagada kõikidele nimistute teenindamise. See olukord võib aga lähitulevikus muutuda, kuna tervishoiusüsteemi suureks probleemid on töötava arstkonna vananemine, ning üle 65-aastaste arstide arvu suurenemine. Aasta-aastalt suureneb tööturult lahkuvate perearstide arv ning üha raskem on leida perearsti nimistule konkursi korras uut arsti.
Seotud lood
Tallinnas on hetkel 266 perearsti nimistut. Nimistuid, mille suurus on üle 2000 isiku on 29. Samal ajal on Tallinnas 10 nimistut, mille suurus jääb alla 1200 isiku.
Perearstil tuleb oma asendajale sõltuvalt tema elukohast ja töökohast maksta palgale lisaks ka kaugustetasu 593 kuni 1167 eurot.
Terviseamet maksab tänavu perearsti asendajale kaugusetasuga kokku 18 euri tunni eest.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024