Haigekassa nõukogu kinnitas 2016. aasta eelarve

Võrreldes möödunud aastaga kasvab haigekassa eelarves eriarstiabi rahastamine ligikaudu 28 miljoni euro võrra (5%), moodustades käesoleval aastal 577 miljonit eurot. Kasvu komponentideks on haigekassa nõukogu poolt toetatud tervishoiutöötajate palgatõus ning tervishoiuteenuste loetelu kaasajastamine, uute teenuste lisandumine ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega seotud tegevused. Eelarve II versiooniga võrreldes lisati eriarstiabisse täiendavalt 5 miljonit eurot, mille tulemusena on võimalik säilitada ambulatoorse eriarstiabi maht möödunud aastaga samal tasemel.

Perearstiabi rahastatakse käesoleval aastal 100,3 miljoni euro ulatuses, eelarvekasv võrreldes möödunud aastaga on ligikaudu 9%. Uuest aastast kasvab perearstile kindlustatu eest makstav pearaha (10%), samuti uuringufond. Tulenevalt palgakomponendi kasvust ning aina kasvavast hulgast perearstidest, kes saavutavad kvaliteedisüsteemi tegevustes positiivse tulemuse, on kvaliteedi lisatasudeks 2016. aastal planeeritud 25% enam, mis teeb lisatasudeks kokku 2,1 miljonit eurot.

Haigekassa peab oluliseks toetada õendusabi tegevuste järjest kasvavat osatähtust, mis väljendub õendusabi eelarve jätkuvas kiires kasvutempos. Õendusabi eelarve 2016. aastal on 30,3 miljonit eurot, võrreldes möödunud aastaga on kasv ligikaudu 12%. 

2016. aasta hambaravi eelarveks on planeeritud 24,7 miljonit eurot, mis on võrreldes 2015. aasta eelarvega 9% enam. Hambaravi eelarve sisaldab peamiselt alla 19-aastaste isikute hambaravi ja hambahaiguste ennetamist.

Ajutiste töövõimetushüvitise maksmiseks haigekassa kindlustatule on käesoleval aastal planeeritud 118,3 miljonit eurot, mis on 15,3% suurem võrreldes möödunud aastaga.  Ajutise töövõimetuste hüvitiste kasv tuleneb keskmise palga jätkuvast kasvust ning tööhõive suurenemisest, mistõttu haiguslehti kasutatakse rohkem ning väljamakstavad hüvitised on suuremad.

Kindlustatutele kompenseeritavate ravimite rahastamise kasvu prognoositakse 2,6%, eelarve kokku moodustab 114,5 miljonit eurot. Välisriigis osutatud tervishoiuteenuste maksumuse hüvitamise kasvu prognoositakse ligikaudu 15%, välisravi eelarve kokku moodustab 8,3 miljonit eurot.

Nõukogu suunistest lähtuvalt jäävad haigekassa tegevuskulud 2016. aastal möödunud aastaga võrreldes samale tasemele, kogu eelarvekasv suunatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisse.

Nõukogu arutas muuhulgas ka kardioloogidelt laekunud pöördumist tervishoiuteenuste hinnakirja muudatuste osas ning lepiti kokku, et haigekassa juhatus arutab Eesti Kardioloogide Seltsiga teenuste loetelu muudatustega seonduvat ning annab ülevaate omavahelisest kohtumisest järgmisel nõukogu istungil. „Raviotsused on ja jäävad arstide, mitte ametnike teha ning arstiabi kvaliteet halveneda ei tohi,” lausus haigekassa nõukogu esimees tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.