Kodanikuühendused: HIViga võitlemisel loodetakse liialt ELile

Hiljuti tegid kolme riigi suursaadikud tegid riigikogu põhiseaduskomisjonile pöördumise, et Eesti peaks HIV-i leviku tõkestamisega tõhusamalt tegelema ja selleks on vaja luua spetsiaalne probleemkomisjon, vahendas ERR Uudised saadet "Aktuaalne kaamera".

Suurbritannia, USA ja Soome suursaadikud andsid ühises pöördumises väga viisakas vormis teada, et Eesti peab HIVi leviku tõkestamisel tõhusamalt tegutsema.

Seda ei juhtu just iga päev, et saadikud teise riigi siseasjades ühiselt sõna võtavad. Suurbritannia suursaadik kinnitas, et ühispöördumine pole midagi ebatavalist, kuid tal on väga hea meel, et see on epideemia teema taas fookusesse tõstnud.

"Mina ja teised saadikud, me kirjutame ja räägime pidevalt riigikogu liikmetega tähtsatest küsimustest. Kuna see oli nüüd asi, mis tundus põletavalt oluline, siis me otsustasime, et tuleb kirjutada. Eriti seetõttu, et meie oleme need riigid, kes on toetanud Eestit ja me tahame näha jätkuvat eesmärgistatud tegevust selles valdkonnas," selgitas suursaadik Christopher Holtby.

Kui suursaadik on oma sõnades leebe, siis igapäevaselt HIV-positiivsetega tegelevad kodanikuühendused kinnitavad, et Eesti riik on loorberitele puhkama jäänud ja liialt lootma jäänud Euroopa Sotsiaalfondi rahale.

"Minu meelest see on meie riigi julgeoleku küsimus, meie rahva ellujäämise küsimus. selliste küsimustega peab tegelema valitsus, see on tema ülesanne," rääkis Patsientide Foorumi liige Dmitri Semeni.

Riigikogu probleemkomisjoni loomise eestvedajaks kujunenud poliitik Vilja Toomast meenutab, et selline komisjon töötas edukalt ka aastal 2004, mil HIV levis kogu riigis plahvatuslikult.

"Nüüd oleks vaja uuesti sellist äkkrühma, mis ühe lühikese perioodi jooksul keskenduks sellele probleemile erinevates valdkondades ja annaks suunised," lausus Toomast.

Komisjoni saab teha ka järelevalvet. Praegu on on komisjoni loomine takerdunud, nagu paljude oluliste asjade otsustamine, poliitiliste erimeelsuste taha - põhiseaduskomisjonist pole vastav seaduseelnõu teisele lugemisele jõudnud.

Toomasti sõnul maksaks probleemkomisjoni töö umbes 50 000 eurot aastas, kuid arvestades HIVi olulisust ja praegust maksumust, mis on 15 miljonit eurot aastas, on selle loomine vajalik.

Toomasti hinnangul jaguneb põhiprobleem kaheks: üks on rahaküsimus ja teine kartus, et kui üks komisjon moodustatakse, küll siis leitakse Eesti elus veel palju probleeme ja kõik tahaksid moodustada probleemkomisjone. "See päris nii ikka pole," ei nõustu Toomast levinud arvamusega.

Tänasel päeval ei ole Eestil enam ei riiklikku strateegiat ega ka vastavat valitsuskomisjoni. HI-viiruse ennetamisega tegeleb sotsiaalministeeriumis üks inimene. Uue strateegia loomine käib ja see peaks valmima kevadel.

Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juht Latsin Alijev ütleb, et eelmine strateegia lõppes 2015. aastaga ja rääkida sellest, et meil on kõik hästi, on ilmselge liialdus. "Kuni meil on inimesi, kes on ametlikult registreeritud, kuid ei võta ravimeid, siis see probleem püsib."

Selliseid HIV-positiivseid, kes end teadlikult ei ravi, võib olla umbes 6000. Alijevi sõnul on põhjuseid ravist keeldumiseks mitmeid - hirm, arstiabi ebapiisav kättesaadavus, asjaolu, et inimene ei tunneta mingeid sümptomeid, kuni lihtsalt ükskõiksuseni välja.

Selliste inimesteni jõudmine ja nende ravile suunamine on HIVi leviku tõkestamise üks võtmeküsimusi. Teine on nende inimeste kättesaamine, kes pole oma haigestumisest teadlikud. Nende arvuks hinnatakse 6000 kuni 9000.

TAI nakkushaiguste ja uimastiseire keskuse juhataja Kristi Rüütel ütleb, et ilmselt pole vaja massilist kogu elanikkonna testimist, küll aga kõige suuremas nakkusohus inimeste tuvastamine. "Just nende, kes on kõige suuremas nakkusohus ja nendele testimise pakkumine . Siin on kindlasti üks variant perearstid."

Kõik see nõuab raha ja oskuslikku planeerimist. Ja veel, kes ei tea - HIV levib järjest rohkem üle 30-aastaste seas ja heteroseksuaalsel teel.