Läbimurre vähiravis ulatab õlekõrre ka lootusetult haigele

Avastati, et kõik vähirakud kannavad endas nii-öelda märgistatud, mittemuutuvaid molekule, mida inimese immuunsüsteem märkab ja registreerib. Oluline on, et märgistus jääb immuunsüsteemile tuvastatavaks ka siis, kui vähirakk ükskõik kui palju muteerub, vahendas Delfi Forte.

Need mittemuutuvad molekulid on tüübilt antigeenid. Antigeen on kahjulik aine ja kui see organismi satub, reageerib meie immuunsüsteem sellele ja hakkab antikehi tootma, mis siis antigeenidega võitlema hakkavad. Antikehad on meie kehades ka praegu olemas, aga neid jääb vähiga lahinguks väheks.

Nagu pole kaht ühesugust lumehelvest ega sõrmejälge, pole ka kaht täpselt ühesugust vähkkasvajat. Uus avastus tähendab aga, et tulevikus võivad arstid haiguse ükskõik millises faasis vaadata, milline on konkreetse kasvaja geneetiline profiil, teha kindlaks tema ainulaadse märgistuse ja siis toota selle iseloomust lähtuvalt miljardeid antikehi, mis siis inimkehasse tagasi haigusega võitlema saadetakse.

Arvatakse, et niimoodi saab olema võimalik võidelda ka vähiga, mis on juba läbi terve keha levinud. Seda just tänu avastusele, et geneetiline märgistus jääb kogu aeg samaks olenemata sellest, kuidas vähk muteerub ja levib.