Grippi ja hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine vähenes 5%

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 435,2. Eesti keskmisest suurem oli hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine Narvas, Ida-Virumaal, Jõgeva-, Lääne-, Rapla- ja Tartumaal.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal püsis gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal stabiilsel tasemel. Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks, kuid geograafilist levikut endiselt laialdaseks.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur ei muutunud, gripiviiruste osakaal jäi 65% juurde. Laboratoorse kinnituse said 111 gripiviirust , neist 58 olid A- ja 53 B-gripiviirus.

Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega (15%).

Rasked gripijuhud patsienti. Hospitaliseerimist vajanud inimeste arv kasvas 11,4 % võrra, kasvu märgiti vanemaealiste (65+) ja tööealiste (20-64) inimeste hulgas.

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 692

Alates jaanuari lõpust on vajanud gripi tõttu intensiivravi 46 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist kaks olid lapsed vanuses 7 ja 13 aastat, tööealisi vanuses 29-64 oli 21 inimest ning 22 inimest olid vanuses 65 ja üle. Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed haigused. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Terviseametile teadaolevatel andmetel on hooajal gripi tõttu surnud 13 inimest, kõik kuulusid riskirühmadesse

Haigestumine Euroopas (seisuga 06.03. 2016)

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tendents on üsna sarnane kõikides Euroopa riikides. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hindab haigestumuse intensiivsust kõrgeks vaid kaks riiki – Island ja Luksemburg ning madalaks Leedu, Läti, Itaalia, Portugal, Eesti, Inglismaa, Venemaa ja Ukraina. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel keskmiseks.