Ravimiamet avaldas 2015. aasta ravimistatistika ülevaate

Avaldatud statistika põhjal suurenes ravimite hulgimüügikäive aastaga 6% võrra ning oli 265 miljonit eurot.  

Hulgimüüjad

Käesoleva aasta 1.jaanuari seisuga oli Eestis 60 tegevusluba omavat ravimite hulgimüüjat, kellest kuuel oli ainult veterinaarravimite hulgimüügiõigus. hulgimüügi õigust omavat ettevõtet. 75% turumahust moodustasid kolm suuremat hulgimüüjat: Magnum Medical OÜ (30,1%), Tamro Eesti OÜ (24,5%) ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ (21%). Neile järgnesid Terviseamet (5,9%), Roche Eesti OÜ (4,7%), Baltfarma OÜ (4,2%). Teiste hulgimüüjate osakaal oli väiksem, jäädes alla 10%.

2015. aastal müüs humaanravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele 29

Ravimituru maht

Ravimituru maht on väljendatud hulgimüügi väljamüügi hindades (tootja hind + hulgimüügi juurdehindlus) ja ei sisalda käibemaksu.

Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimituru maht on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud. 2015. aastal oli ravimite käive 265,2 miljonit eurot, mis on suurenenud võrreldes varasema aastaga 6,3%.

Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele, 183,2 miljoni euro ulatuses (69% turumahust), müük haiglaapteekidele oli 79,5 miljonit eurot (30% turumahust) ja teistele asutustele 2,4 miljonit eurot (1% ravimiturust). Retseptiravimite müük moodustas 85% ravimiturust, käsimüügiravimite osakaal oli 14% ning haiglapakendite oma veidi alla 1%.

Kvartalite lõikes iseloomustab ravimiturgu sesoonsus: II ja IV kvartalis on retseptiravimite käive alati suurem kui I ja III kvartalis, käsimüügiravimite puhul võib täheldada käibe suurenemist I ja IV kvartalis

Ravimituru jagunemine ja ravimite kasutamine

2015. aastal moodustasid suurima osa ravimituru käibest kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained (20%), järgnesid seedekulgla ja ainevahetuse preparaadid (12%), süsteemselt kasutatavad infektsioonivastased ained (12%) ja kardiovaskulaarsüsteemi ravimid (12%). Kokku kasutati 2015. aastal Eestis 2491 erineva nimetusega ravimpreparaati ning 1262 erinevat toimeainet.

Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele. Defineeritud päevadoos tuhande inimese kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis– mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses. Selline meetod võimaldab ravimite kasutamist summeerida ja kõrvutada erinevaid ravimirühmasid ning võrrelda teiste riikidega.

DPD/1000/ööpäevas alusel kasutati 2015. aastal kõige enam kardiovaskulaarsüsteemi toimivaid ravimeid (417 DPD/1000/ööp), seejärel seedekulgla ja ainevahetuse ravimeid (162 DPD/1000/ööp) ning närvisüsteemi toimivaid ravimeid (114 DPD/1000/ööp).

DPD/1000/ööpäevas alusel oli enimkasutatud retseptiravimiteks ramipriil (59,2 DPD/1000/ööp), amlodipiin (30,8 DPD/1000/ööp) ja rosuvastatiin (27,0 DPD/1000/ööp), käsimüügiravimitest atsetüülsalitsüülhappe ja magneesiumoksiidi kombinatsioon (48,7 DPD/1000/ööp), ibuprofeen (22,1 DPD/1000/ööp) ja ksülometasoliin (21,7 DPD/1000/ööp).

Kõikidele ravimitele siiski ei ole võimalik defineeritud päevadoosi määrata, tulenevalt ravimi annustamise individuaalsusest. Seepärast ei kajastu ülaltoodud joonisel ATC rühma „Taimsed ja ravimisarnased preparaadid“ ning “Varia” kuuluvad ravimid. Defineeritud päevadoos puudub ka enamikul dermatoloogilistel ja kasvajavastastel ravimitel.

DPD/1000/ööpäevas kirjeldab sageli paremini rahvastiku ravimite kasutamist, sest käive võib olla suhteline, sõltudes näiteks geneeriliste ravimite turuletulekust, mis avaldab olulist mõju hindadele. Siinkohal on heaks näiteks kardiovaskulaarravimite kasutamine viimastel aastatel: käive on langenud, samal ajal kui DPD/1000/ööpäevas (kasutamine) on tõusnud.