Uus gripinädal möödus surmajuhtudeta

Märtsi kolmandal nädalal (14.-20.03) pöördus arstide poole 4475 inimest, neist pooled olid lapsed. 

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 340,8. Gripiviirustega seotud kõrgendatud haigestumust esines Narvas, Läänemaal, Põlva-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal.

Grippi haigestumine kasvas 11. nädalal vanemealiste inimeste seas, täiskasvanute hulgas püsis haigestumus stabiilsel tasemel, teistes vanusrühmades grippi haigestumine langes.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid geograafilist levikut endiselt laialdaseks.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur ei ole muutunud, gripiviiruste osakaal moodustab endiselt 50 protsenti kõikidest ringluses olevatest viirustest.

Laboratoorse kinnituse said 116 gripiviirust, neist 63 olid A- ja 32 B-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 11 A-gripiviirust, nendest kõikide puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09 ning kolm B-gripiviirust, mis osutusid B/Victoria tüveks.

Rasked gripijuhud

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 780 patsienti.

Alates jaanuarist on vajanud gripi tõttu intensiivravi 61 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist 50 protsenti ehk 30 inimest olid vanemaealised patsiendid, kaks lapsed vanuses 7 ja 13 aastat, vanuses 29-64 oli 29 inimest.

Kolm inimest olid eelnevalt terved, ühe inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, 55 intensiivravi vajanut kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste tõttu.

Õnneks ei ole lisandunud 11. nädalal ühtegi surmajuhtu. Terviseametile teada olevatel andmetel on hooaja algusest surnud 17 inimest, kõik kuulusid riskirühmadesse.