Allikvee: Müürsepp tegi oma haigla jaoks väga hea tehingu

Nagu pidulikul allkirjade kirjutamisel korduvalt kujundlikult väljenduti, on tegemist just kui ühiseluga, kus kolm osalist. Tartu Ülikooli kliinikum (TÜK) ja Ida-Tallinna keskhaigla (ITKH) on partnerid juba varasemast ning eile lisandus veel Järvamaa haigla, kirjutas Järva Teataja.

Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee ütles muheledes, et Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp pole aastate jooksul muutunud ja on teinud müürsepaliku triki ehk oma haigla jaoks väga hea tehingu. Tartu Ülikooli kliinikum suudab koos Ida-Tallinna keskhaiglaga Järvamaa haiglas katta tipptasemel kõik erialad, mis Eestis üldse võimalik on. «Järvamaa on saavutanud päris suure kindluse tuleviku osas. See, mis Eestis praegu on võimalik haigla jaoks teha, on ka Järvamaa haigla jaoks tehtud,» märkis Allikvee. Nii on tema kinnitusel Järvamaa haiglal Eesti tingimustes parim seis.

Kui Järva maavanem Alo Aasma ütles, et noogutab vaikides kindlustunde saavutamise osas maakonna tervishoiule ning soovis koostööle rohkelt vilju, siis omavalitsuste liidu juhatuse esimees Pipi-Liis Siemann avaldas seepeale lootust, et kui sinna ühisesse (tervishoiu)voodisse kolm mahub, siis Järvamaa haigla on ikka keskel ja jääb igal juhul teki alla.

Kuna kohalviibinutest kellelgi vastuväiteid polnud, sai koostööleping allkirjad. Müürsepa selgitusel sai allkirjadega kinnitatud koostöö, mida haiglad on tegelikult juba pikka aega omavahel teinud. «Siin laua taga võiks neid tegelikult veelgi olla, sest haiglaid, kellega iga päev koostööd teeme, on rohkem,» sõnas ta.

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur täpsustas, et Eesti on nii väike, et üksteisega vastanduda või võistelda on üsna lootusetu üritus. Siigur kinkis Müürsepale partnerhaigla lipu, mis ei tähendavat sugugi seda, et kliinikum siin oma lipu üles tõmbab. «Selle heiskate siis, kui tunnete, et meie omavaheline partnerlus tõesti toimib,» rõhutas Siigur. Müürsepa hinnangul annab heisatud lipp ka inimestele märku, et haiglal on side Eesti tervishoiukantsiga. «Võrus toimib see lipp tõesti ka kommunikatsioonivahendina,» tõdes Siigur.

Suurhaiglate juhid on senisele kogemusele toetudes seda meelt, et patsientide sõitmise asemel tuleb üldhaiglatesse sõita arstidel. Juhtudel, kus erialal teenust kohapeal osutada ei saa, kuna selle maht on väga väike, lubas TÜK avada sarnaselt Ida-Viru patsientidega eraldi lühikese järjekorra Järvamaa haigla patsientidele. Siiguri kinnitusel saab lühikesest järjekorrast rääkida ka reumatoloogia, kardioloogia ja endokrinoloogia puhul, mis teisest poolaastast lähevad üle TÜKile. «Eeldusel, et me ei tule neid siia kohapeale osutama,» täpsustas ta.

Kuigi mõnel erialal on vaja oluliselt rohkem tehnilisi võimalusi, et diagnoosi välja selgitada, peavad kohapealset esimest kontakti Siigur ja ka Allikvee väga tähtsaks.

Kuigi ambulatoorse eriarstiabi tuleviku osas teisel poolaastal Järvamaa haiglas lõplikku selgust veel pole, lubas Müürsepp avalikustada tulemused esimesel võimalusel. Siiguri ütlust mööda venitavad protsessi eelkõige bürokraatlikud nüansid.

Siigur ja Allikvee pidasid oluliseks rõhutada Järvamaa haigla asukohta ning asjaolu, et haigla teeninduspiirkond on maakonna piiridest väljunud. Müürsepp täpsustas, et patsiendid Jõgeva külje alt, Põltsamaalt, Rapla- ja isegi Lääne-Virumaalt on Järvamaa haiglas üsna tavapärased.

Järvamaa haigla tulevikku ennustada Siigur ei tahtnud, kuid haigla eriline asukoht Tallinna-Tartu maantee keskel tähendab tema arvates seda, et siin peab olema ööpäevane esmane ja adekvaatne abi nii õnnetuste kui ka muude terviseseisundite korral.

«Oluline on lahendada probleemid nii, et patsient võidab, sest patsient on see, tänu kellele ka meie elus oleme,» märkis Allikvee.

Ta lisas, et Järvamaalt pärit patsientide hulk nende haiglas on märkimisväärne ning maal elavate patsientide haiguslood on arstide jaoks samavõrd põnevad kui linlaste omad. Tema kinnitusel on ITKHs tööjõu koormus selline, et arstid on valmis teenust osutama harjumuspärasest kodukabinetist väljaspool.