Jõhvi tervisekeskus rajatakse üheksale praksisele

Jõhvi vallavalitsus ja OÜ Corrigo leppisid juba eelmisel aastal kokku toetuse küsimises nüüdisaegse esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks kunagise lastehaigla kõrvalhoonesse, kirjutas Põhjarannik.

Kõigi vallaelanike huvides

Uues tervisekeskuses arvestatakse üheksa praksisega. Sotsiaalministeeriumilt saab tervisekeskuse rajamiseks taotleda 1,2 miljonit eurot. Jõhvi katab 10 protsenti projekti omaosalusest. Ülejäänu jääb OÜ Corrigo kanda, kes on otsustanud panustada rohkem kui vajaminev 15 protsenti [toetust antakse kuni 75 protsendi ulatuses? toim.]. Perearstidelt omafinantseeringut ei oodata.

“Otsustasime katta osa omaosalusest ja hakata loodavas juriidilises kehas osanikuks hea tahte märgina. Kuigi seaduse järgi pole kohaliku omavalitsuse kohus tegelda tervishoiuteenuste arendamisega, on see kõigi vallaelanike huvides ja me peame seisma oma inimeste eest,” põhjendas Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste.

Taotlus tuleb sotsiaalministeeriumile esitada mai alguseks. Eellepingud on sõlmitud kuue perearstiga, neist kolm on OÜst Ahtme Perearstikeskus, kes võtavad OÜs Corrigo vastu eelmise aasta märtsist. Lisaks on kaasatud kaks perearsti Jõhvist ja üks Toilast.

Tammiste sõnul on Jõhvi uue tervisekeskuse projektist räägitud üle poolteise aasta ning perearstidega korduvalt kokku saadud, ent enamik olemasolevasse Jõhvi tervisekeskusesse koondunud tohtreid otsustas sinna edasi jääda. Kohtumistel on arstid osutanud, et nad on Nooruse t 3 asuvasse tervisekeskusse juba investeerinud ja seda laenuga renoveerinud, olles selle omanikud.

“See ei ole ratsionaalne otsus, sest igapäevased kulud on seal suuremad kui uues tervisekeskuses ning pealegi tuleb terviseameti nõudmistele vastamiseks teha lisainvesteeringuid, aga nad on väga oma majas kinni. Olgugi et olime väga paindlikud ning ootasime arstide endi ettepanekuid nii lepingute sisu kui tervisekeskuse omandivormi kohta,” märkis Tammiste.

Teist võimalust ei tule

Uue tervisekeskuse loomise plaanile siiski käega ei löödud. “Sest teist võimalust ei tule ja tegelikult on nimistute piirkonnad ammu segunenud. Kuna inimesed saavad vabalt perearsti valida, võtavad Ahtme perearstid vastu Jõhvi inimesi, nagu on Jõhvi perearstidel patsiente mujalt piirkondadest,” selgitas Tammiste.

Jõhvi vallavolikogu esimees Niina Neglason põhjendas uue tervisekeskuse loomist sooviga säilitada kohapeal esmatasandi arstiabi.

“Jõhvis on kunagi olnud nii haigla kui eriarstiabi, mis on aegamööda üle läinud Ida-Viru keskhaiglasse. Kui me praegu midagi ette ei võta, oleme ühel hetkel fakti ees, et meil pole ka nõuetele vastavat esmatasandi arstiabi. Vahemaa Jõhvi ja Ida-Viru keskhaigla vahel pole küll pikk ja võiks ju inimestele öelda, et bussid käivad, aga Jõhvi pole nii väike koht, et peaks arstiabist loobuma. Esmatasandi tervishoiuteenus puudutab iga vallaelanikku. Ja me ei räägi praegu ainult Jõhvi inimestest, sest tulemas on haldusreform, Jõhvi laieneb ja siia on ka mujalt maakonnast mugav käia.”

Neglasoni sõnul peaksid arstid seadma esikohale oma patsientide, mitte isiklikud huvid ja arvestama, et Eesti tulevik on uut tüüpi tervisekeskused, kus perearstidega ühe katuse all on ka teised tervishoiuteenused.

Just tulevikku vaadates rajatakse tervisekeskus üheksale praksisele, olgugi et lepingud on kuuega. “Praegu on Jõhvis kaks pensioniealist arsti. Kui nad otsustavad kunagi töö lõpetada, siis noored arstid, kes nende nimistu üle võtavad, soovivad sotsiaalministeeriumi visiooni järgi töötada uutes tervisekeskustes. Selles mõttes on hea, kui reservkohad on olemas,” selgitas Neglason.

Annab stabiilsuse

OÜ Corrigo juhatuse liige Tiiu Sepp ütles, et arvestas igale perearstipraksisele 134 ruutmeetrit pinda ja rendihinnaks 550 eurot kuus, mis kataks kommunaal- ja halduskulud.

“Euroopa toel tervisekeskuse rajamine pole mõeldud kasumi teenimiseks, vaid stabiilsuse ja kindlustunde saavutamiseks, et majad oleksid korras ja kasutuses ning inimestel oleks tööd. Kunagi tegutses siin lastehaigla ja alates 2005. aastast oleme kogu aeg otsinud uusi väljakutseid. Meie meeskonnas on ligi 120 inimest ja me saame olla kõrvalteenuste pakkujad. See annab stiimuli neid edasi arendada,” rääkis Sepp.

OÜ Corrigo osutab juba praegu palju tervishoiuteenuseid, mida sotsiaalministeerium peab uues tervisekeskuses kas kohustuslikuks või soovituslikuks, näiteks füsioteraapiat, töötervishoidu, rehabilitatsiooni, hambaravi. Samuti asuvad seal OÜ Synlab Eesti labor, digiröntgen, tehakse ultraheliuuringuid ja on ämmaemanda vastuvõtt. “Lisalepingud on sõlmitud apteegiga ja abivahendite firmaga Itak,” märkis Sepp.

Tervisekeskus tuleb kolmekorruselisse kõrvalhoonesse, mis rajati 1980. aastatel füsioteraapia tarbeks, sai hiljuti soojustatud ja uue katuse.

“Praegu on seal haigla köök ja narkomaaniaga seotud projektid: metadooni asendusravi ning noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus, mille saame üle viia peamajja,” selgitas Sepp.

Positiivse rahastamisotsuse korral valmiks uus tervisekeskus 1. jaanuariks 2018. “See on optimistlik prognoos,” täpsustas Sepp.