Märtsis leiti Belgias difteeriat ja Prantsusmaal invasiivset meningokokk-nakkust

Gripp Euroopas ja maailmas Märtsis oli grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tendents üsna sarnane kõikides Euroopa riikides. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hindasid haigestumuse intensiivsust keskmiseks Hispaania, Island, Luksemburg, Kreeka, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome ning Suurbritannia. Ülejäänud riigid hindasid

haigestumuse intensiivsust madalaks.

Zika-viirusnakkuse puhang (ZVN) levinud 62 riigis. Neist kuues riigis toimus nakatumine sugulisel teel (Argentiina, Tšiili, Prantsusmaa, Itaalia, Uus-Meremaa ja Ameerika Ühendriigid). Viimasena on ZVN levikust teatanud Vietnam. Enim ZVN haigusjuhte on registreeritud Brasiilias, kus ajavahemikul 1.oktoober 2015 kuni 26.märts 2016 esines 58 790 tõenäolist haigusjuhtu, millest 2603 on laboratoorselt kinnitatud.

Ajavahemikul 01.01.2007 kuni 6.04.2016 on Zika viirusnakkus

Mikrotsefaaliast ja muudest loote väärarengutest, mis on potentsiaalselt seotud ZVN nakkusega teavitasid Brasiilia (1046 juhtu), Cabo Verde (kaks juhtu), Kolumbia (7 juhtu), Prantsuse Polüneesia (8 juhtu), Martinique (3 juhtu) ja Panama (üks juht). Kahest juhust, mis on seotud viibimisega Brasiilias, teatasid Sloveenia ja Ameerika Ühendriigid.

13 riiki või territooriumi on teatanud Guillain-Barré sündroomi (GBS) esinemise sagenemisest ja ZVN laboratoorsest kinnitusest GBS juhtudel. Käesolevaks ajaks on tuldud teaduslikule konsensusele, et ZVN on mikrotsefaalia ja Guillain-Barré sündroomi põhjus. WHO koos partneritega koostab tegevusplaani, mis koosneb kuuest põhilisest tegevussuunast: koordineerimine, seire, haigete käsitlemine, vektorite kontroll, riski kommunikatsioon, ühiskonna kaasamine ja uuringud globaalsel, regionaalsel ja riigi tasandil.

Kollapalaviku haigusjuhud Hiinas laboratoorselt kinnitatud kollapalaviku haigusjuhtu, mis on seotud reisimisega Angolasse. Viis haiget ei olnud enne reisi vaktsineeritud kollapalaviku vastu. Seoses kollapalaviku juhtude esinemisega on Hiina valitsus rakendanud meetmetena reisijate teavitamist, nakkushaiguste seiresüsteemi, siirutajate monitooringut ja kontrollmeetmete tõhustamist. Kavandatakse ka Angolasse reisivate Hiina kodanike kollapalaviku vastu vaktsineerimist.

1. aprilli seisuga on Hiinas registreeritud 9

Lassa hemorraagilise palaviku haigusjuhud Saksamaal laboratoorselt kinnitatud Lassa palaviku haigusjuhtu. Esimene oli tervishoiutöötaja, kes evakueeriti haigena Togost Saksamaale. Patsiendil kujunes hulgiorganpuudulikkus ning ta suri 26.veebruaril. Teisena haigestus matusebüroo töötaja, kes puutus 2.märtsil kokku esimese haige surnukehaga. Haige isoleeriti ja tema pereliikmed viibisid vabatahtlikus karantiinis haigla isolaatoris.

Lassa hemorraagiline viiruspalavik levib endeemiliselt Lääne-Aafrika riikides. Alates 2015. aasta novembrist on Lassa viiruspalavik levinud epideemiliselt Nigeerias, Beninis ja Togos. 2016. a märtsis registreeriti Saksamaal 2

Tuvastati veel 52 kontaktisikut, kes allutati meditsiinilisele jälgimisele. WHO soovitab jälgida infektsioonikontrolli meetmeid tervishoiuasutustes (nii rutiinselt, kui ka nakkusohu korral).

Shiga-toksiini produtseeriva Escherichia coli (STEC) poolt põhjustatud hemolüütilise ureemia sündroomiga (HUS) seotud haiguspuhang juhtu. Kolmel juhul lõppes haigus surmaga. Laboratoorse uuringuga on tuvastatud, et haigustekitajateks olid Escherichia coli O26 ja O157 serogrupid.

Mitut riiki hõlmav Shiga-toksiini produtseeriva Escherichia coli (STEC) poolt põhjustatud hemolüütilise ureemia sündroomiga (HUS) seotud haiguspuhang kulgeb viimase kahe kuu jooksul Rumeenias ja Itaalias. Haigestuvad enamuses lapsed. Kokku on registreeritud 25

Haigustekitajate võimaliku allikana kahtlustatakse Rumeenia päritolu piimatoodete ettevõtet, mis ekspordib teatud juustusorte Belgiasse, Saksamaale, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Lisaks turustab üks Itaalia päritolu ettevõte nimetatud toodangut edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Rumeenia ettevõttest võetud juustuproovid osutusid laboratoorse uuringu alusel positiivseteks samade geenide suhtes, mis haigestunud inimestel.

Difteeria Belgias

Belgia teavitas 17.märtsil difteeria haigusjuhust 3-aastasel vaktsineerimata poisslapsel. Sümptomid esinesid 6. märtsil, 10. märtsil hospitaliseeriti laps EMOsse. 16. märtsil manustati lapsele difteeria antitoksiini, mis toimetati Belgiasse Hollandist. Laps suri 17. märtsil. Pereliikmed said profülaktikaks antibiootikumiravi, kontaktseid uuriti (kõik osutusid negatiivseteks) ja vaktsineeriti.

Flandrias vaktsineeritakse lapsi difteeria vastu 8., 12. ja 16. elunädalal ja revaktsineeritakse vanuses 15 kuud, 6. aastat ja 14. aastat. Hõlmatus vaktsineerimisega 2012. a Flandrias oli - 98,7% (DTPa3) ja 93% (DTPa4) . 2012-2015. aastatel oli keskmine hõlmatus vaktsineerimisega Belgias – 98,8% (DTPa3) ja 92,7% (DTPa4).

Invasiivne meningokokk-nakkus Prantsusmaal invasiivse meningokokknakkuse haigusjuhtu. Kaks haigestunut (mõlemad 17-aastased koolilapsed) õppisid samas klassis ja haigussümptomid avaldusid neil samal päeval. Ülejäänud kaks haigestunut on 3- ja 4-aastased. Haigestumised lõppesid paranemisega. Prantsuse Referentlaboris määrati meningokoki B alatüüp P1.19,16:F4-28:cc32.

Ajavahemikul 29. veebruar kuni 19. märts registreeriti Prantsusmaal, Beaujolais Regioonis, North of Rh?ne territooriumil (elanike arv 13 000) neli

31. märtsil alustas Regionaalne Terviseagentuur North of Rh?ne piirkonnas meningokokk-nakkuse vastu vaktsineerimiskampaaniat vaktsiiniga Bexsero, mis hõlmas ca 5000 inimest vanuses 2 kuud kuni 24 aastat.