Eesti Apteekrite Liit pole nõus sotsiaalministeeriumi poolt planeeritud ravimiseaduse muudatustega praegu plaanitaval kujul.
- Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv. Foto: Raul Mee/ÄP
Ravimijäätmete käitlemine üldapteegisKavatsuse kohaselt soovitakse teha apteekidele kohustuseks hoida apteegi müügisaalis eraldiseisvat, märgistatud, apteegitöötajate järelevalve all asuvat kõlbmatute ravimite kogumise anumat. Apteekrite Liit leiab et selline kohustuslik nõue ei ole põhjendatud. Jäätmete sortimise ja kogumise korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning “tootja maksab” põhimõtte kohaselt peavad tarbijatel tekkivate ravimijäätmete kogumist praktiliselt korraldama ravimite tootjad ja Eestisse sissevedajad (hulgimüüjad). Apteegid osalevad ravimijäätmete tagasikorjamisel üksnes seetõttu, et see on turvaline, elanikele hästi kättesaadav ning aitab seeläbi vältida ravimijäätmete sattumist looduskeskkonda. Jäätmekogumisnõude hankimise, ravimijäätmete kogumise ja äraveo kohustuse saab panna üksnes ravimite tootjatele ja sissevedajatele, mitte apteegile. Samuti peab jääma apteegi enda otsustada, kas jäätmekogumisnõu asub müügisaalis või apteegi tagaruumis.
Seotud lood
Apteekrite liidu peaproviisor Kaidi Sarv rääkis Meditsiiniuudiste ravimiseminaril eile, 18. novembril apteekrite vajadustest ja võimalustest Eestis.
Kuigi üldjoontes võib öelda, et apteekrid on saanud ettenähtud koolitusi täies mahus, siis leidub ka selliseid, kes pole juba kaks aastat ühelgi koolitusel käinud.
Arsti olulisusest tervishoiusüsteemis räägitakse palju, õe olulisusest vähe ja apteeker on peaaegu sama hea kui automaat – ta toimetab kuskil omaette ja temast justkui midagi ei sõltukski. Meie aga arvame, et apteeker on tähtis isik ravisüsteemis.
Ravimitootjate Liit saatis sotsiaalministeeriumile oma täpsustavad küsimused ja arvamuse plaanitavate ravimiseaduse muudatuste kohta. Toome siinkohal mõned punktid.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024