Rakvere haigla juht Ain Suurkaev on seda meelt, et erakorralise meditsiini teenuse finantseerimine peaks olema haigekassa finantseerimismudelis n-ö avatud kohustus.
- Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev. Foto: Andras Kralla/ÄP
Sama mõtte on hiljuti välja käinud arstide liit. “Erakorralise meditsiini osakond ei tööta ju mingil eelregistreerimisel ja see pole koht, kuhu tullakse saatekirjaga, kuigi ka seda vahel viljeletakse,” jätkab Suurkaev. Ta rõhutab, et inimest, kes tuleb erakorralise meditsiini osakonda (EMO) ja vajab ruttu statsionaarset ravi, ei saa koju saata.
Seotud lood
Tallinn linnale kuuluvad haiglad on koostamas terviseseisunditest nimekirja, mille alusel hakatakse edaspidi erakorralise meditsiini osakondades välja selekteerima patsiente, kelle olukorra lahendamine ei ole erakorralist laadi.
Haiglate liidu juht ja haigekassa nõukogu liige Urmas Sule ütles, et haigekassa nõukogu poolt täna tehtud otsus motiveerib osapooli kokku saama ja tegema pingutusi selle nimel, et jõuda reaalse kollektiivleppeni.
Kesk- ja regionaalhaiglate enda kanda jäänud ületöö summad on võrreldavad mõne maakonnahaigla või perearstikeskuse 2017. aasta eelarvega.
Kuigi lepingumahtu ületava töö tegemine on haiglatele justkui vabatahtlik tegevus, siis reaalsuses ei ole erakorralise arstiabi mitteosutamine võimalik.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024