Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Magus piirkond määrab käibe ja edukuse
Uute apteekide avamisi on paari viimase aastaga seadusemuutuse tõttu kõvasti tagasi tõmmatud. Järjest määravam on edukuse juures mitte ketiapteekide arv, vaid asukoht.
BENU apteek vanas postimajas saab loota rahvarohkusele ja turistidele. Konkurendid aga hingavad kuklasse: üle tee on Ülikooli Apteek ja kõrval Viru keskuses Apotheka. Foto: Erik Prozes / Äripäev
Uusi apteeke on viimased kolm aastat saanud avada vaid äriühing, kus enamusosalus kuulub proviisorile või FIE–proviisorile. Ravimiameti loal on 2015. aasta märtsist tänaseni üle Eesti avatud 21 proviisorapteeki ja 18 haruapteeki.
Ligi kolmandik üldapteekidest asuvad suuremates linnades: Tallinnas ja Tartus. Kui linnaapteekidel läheb üldjoontes hästi või väga hästi, siis maal on asjad teised.
Konkurentsiamet andis reedel heakskiidu Euroapteek OÜ ja Yliopiston Apteekki OÜ koondumisele, järgmise sammuna liituvad 13 Ülikooli Apteeki tänavuse aasta jooksul Euroapteegi võrgustikuga.
Novembris tellisid Eesti Apteekrite Liit (EAL) ja Eesti Proviisorite Koda (EPK) uuringufirmalt RAIT Faktum & Ariko uuringu, et saada aru, kuidas apteekrid tegelikult omandipiirangusse suhtuvad. Lisaks viisid EAL ja EPK läbi rea kohtumisi apteekide juhatajatega üle kogu Eesti.