Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lähtetoetus takerdub ajanappuse taha
Arstide nappust kogevatel väikehaiglatel ei ole suurt abi ka riigi pakutavast noore arsti lähtetoetusest, sest selle saamiseks on äsja ülikooli lõpetanul dokumente õigeks ajaks korda saada väga raske, kui mitte võimatu.
"Mina pole seda lähtetoetust kasutada saanud," nentis mullu augustis Tartu ülikooli lõpetanud ja septembris Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonna juhatajana tööle asunud Mihkel LaidnaSaarte Häälele.
Maapiirkonda tööle suunduvatel apteekritel on alates 2015. aastast sarnaselt eriarstidega olnud võimalik taotleda lähtetoetust. Siiani seda aga veel kellelegi välja makstud ei ole ning nii apteekrid kui ametnikud leiavad, et toetuse maksmise tingimused tuleks üle vaadata.
Tervishoiuvaldkonna tööjõuvajaduse prognoosi järgi on seitsme aasta pärast on Eestis puudu üle 300 õe, ent ka farmatseutide ja proviisorite vajadus on ligi saja võrra suurem kui praeguste vastuvõtu mahtudega jätkates koolidesse peale kasvaks. Ämmaemandaid kipub aga hoopis üle jääma.
Maal töötamiseks on vaja rohkem sotsiaalsed ja rahalisi garantiid, sest niisama ei ole motivatsiooni minna, kinnitas TÜ arstiteaduskonna peremeditsiini esimese aasta resident Andres Lasn.