Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Apteekide Ühenduse pöördus sotsiaalministeeriumi etepanekuga pikendada suuremates asulates asuvatele haruapteekide tegutsemisaega aasta võrra ja lubada neid muuta üldapteekideks. Ministeerium suhtus ettepanekusse leigelt.
Eesti Apteekide Ühendust esindav Timo Danilov pöördus sotsiaalministeeriumi ettepanekuga algatada hiljemalt selle aasta kevadel ravimiseaduse muutmise eelnõu, millega pikendatakse enne 2014. aasta 9. juunit üle 4000 elanikuga linnas tegutsenud haruapteekide tegutsemise õigust kuni 1. aprillini 2020. aastal ja võimaldatakse enne 2014. aasta 9. juunit üle 4000 elanikuga linnas tegutsenud haruapteegi (kui üldapteegi struktuuriüksuse) tegevusloa asemele taotleda üldapteegi tegevusluba sõltumata haruapteegi omaniku vastavusest proviisori omandinõudele ja vertikaalse integratsiooni keelule.
Riigikogu keskerakondlasest liige Jaanus Karilaid esitas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile haruapteekide saatust puudutavad kirjalikud küsimused.
Seekordne luubi lugu räägib haruapteekidest, milledest u 70 tuleb järgmiseks kevadeks kinni panna. Teiste hulgas peab uksed sulgema Viru väljakul asuv BENU ketti kuuluv haruapteek, kuna nad ei saa end üldapteegiks ümber vormistada.
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase, et kui riik ei võimalda mitte-proviisoritest haruapteekide omanikel üle 4000 elanikuga linnades paiknevate haruapteekide restruktureerimist üldapteekideks, siis rikub ta sellega põhiseadust.
Apteekide omandipiirangud jõustuvad 2020. aasta kevadel ja selleks ajaks peaks heitlus paragrahvidest rapiiridega lõppenud olema. Kas see kestab tõesti seaduse jõustumise kuupäevani 1. aprillil või võetakse edasikaebamiste näol lisaaeg – ei tea. Eks paistab.