Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ossinovski: hüvitise väljaviimine haigekassast lükkab probleeme vaid edasi
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas riigikogu liikmele Raivo Põldaru (EKRE) järelpärimisele Eesti Haigekassa vahendite optimaalse kasutamise kohta.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul haigushüvitiste väljaviimine haigekassast ei suurenda tulubaasi ja lükkab probleeme vaid tulevikku. Foto: Andras Kralla / ÄP
Mitu ajutist (peamiselt haigusega seotud) töövõimetuspäeva tasustati 2017. aastal Eesti haigekassa vahenditest ajutisel töövõimetuslehel olnud, aga seejärel vähenenud või puuduva töövõime kaotuse saanud kodanikele? Kui suure protsendi moodustas see Eesti Haigekassa ajutiste töövõime hüvitiste kogusummast?
Lugedes Meditsiiniuudiste 2002. aasta artiklit uue ravikindlustuse seaduse jõustumist tuleb tõdeda, et nii mõnedki muudatused, mis tookord tundusid revolutsioonilised, on tänaseks saanud loomulikuks osaks meie tervishoiusüsteemis.
Esimese haiguspäeva hüvitamist arutatakse riigikogu sotsiaalkomisjonis edasi neljapäeval, kuid suure tõenäosusega ei leita ametiühingu pöördumisele katteallikaid ning hüvitamine jääb ära.
Riigikohtu üldkogu
tunnistas eile ravikindlustuse seaduse § 57 lg 6 osaliselt
põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seadus piiras
seni 65-aastaste ja vanemate isikute õigust haigushüvitisele 90 päevaga
aastas, kui neist noorematel oli õigus haigushüvitisele kuni 250 päeva aastas.
Aprilli alguses alustasid ametiühingud ühiskonnas toetuse otsimist ideele taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Kuu ajaga koguti üle 24 889 toetusallkirja, mis täna kell 12 koos vastava eelnõuga Riigikogule üle antakse.