5 küsimust reumatoloogile artroosi kohta

Miks tänavune reumafoorum pühendatud artroosile?

Artroos on kõige sagedamini esinev liigeshaigus maailmas. Kuni 20% täiskasvanud elanikkonnast on artroos. See tähendab Eesti kohta ligi 200 000 artroosihaige olemasolu ja elanikkonna vananemisega haigestumine suureneb.

Reumafoorumi pealkiri on positiivne: „Artroosiga saab hakkama?!“ Aga nagu kirjavahemärkidest aru võib saada, siis on küsitavusi. Mis on peamised murekohad?

Artroos on enamasti aeglase kuluga ja healoomuline haigus. Erinevalt põletikulistest liigeshaigustest ei teki artroosi korral rasket kogu organismi haaravat põletikulist haigust. Küll aga põhjustab artroos valu ja liigeste deformeerumist. Artroosi korral ei ole meil ravimit, mis haigust ära võtab või pidurdab. Väga oluline osa ravis on patsientide informeerimisel ja õpetamisel. Patsientide kannatusi on võimalik leevendada nii ravimite kui ka erinevate abivahendite ja taastusraviga. Murekohtadeks on varane artroos noortel inimestel (sportlased, kaasasündinud liigese väärarenguga inimesed), taastusravi kättesaadavus nii haiguse varases järgus kui ka pärast ortopeedilisi operatsioone, endoproteesimise kättesaadavus.  

Päris mitu ettekannet on taastusravist. Millises seisus see Eestis hetkel on ja kas selle kättesaadavus on ühtlane kogu Eesti lõikes?

Taastusravi on artroosi ravis üks kõige tähtsam komponent. Artroos võib esineda põlve-ja puusaliigestes või hoopis õlaliigestes või pöidla põhiliigestes. Iga piirkonna jaoks on taastusravis erinev lähenemine ja heade spetsialistide taastusarstide ning füsioterapeutide juhendamisel on võimalik palju inimeste heaks ära teha. Kahjuks ei ole taastusravi kättesaadavus piisav nii füüsilises kui ka rahalises mõttes. Ühelt poolt ei ole piisavalt füsioterapeute ja tegevusterapeute koolitatud ja teiselt poolt osades Eesti piirkondades jäävad taastusravi võimalused inimesest liiga kaugele. Lisaks on taastusravi rahastus Eesti Haigekassa poolt väga piiratud. Vaja on juurde nii spetsialiste perearstikeskustesse kui ka spetsiaalsetesse taastusravi kliinikutesse. Lisaks peaks ajaga kaasas käima ka taastusravi rahastus Eesti Haigekassa poolt. Kui patsiendile jaksab riik rahastada kalli endoproteesi paigaldamise, siis tuleb kinni maksta ka operatsioonijärgne taastusravi, et proteesist ka kasu oleks.

Kas esmatasandi arstid on head artroosi märkajad, kas patsiendid saavad diagnoosi õigeaegselt?

Artroosi ei ole keeruline diagnoosida. Kuna neid haigeid on nii palju, siis ka iga perearsti juures on neid haigeid terve hulk. Oluline on eristada artroosi põletikulisest liigeshaigusest, kuid selleks pole vaja kalleid uuringuid, vaid tähelepanelikku arsti ja lihtsaid vereanalüüse. Keerukamad patsiendid saadetakse reumatoloogi juurde ülevaatusele ja kaugelearenenud artroosiga haiged suunatakse ortopeedi vastuvõtule kirurgilise ravi planeerimiseks.

Mida ütlete ravimiarsenali kohta, mis Eestis saadaval: kas on mõni ravim, mida sooviksite patsiendile kirjutada, kuid see pole siin võimalik?

Kõik ravimid, millega artroosi vaevuseid leevendada, on Eestis olemas ja kättesaadavad. Probleemiks pean pigem seda, et täiesti kontrollimatult reklaamitakse ajakirjanduses artroosist „tervendavaid“ toidulisandeid. Kuna toidulisanditele ei kehti ravimireklaami seadused, siis osade reklaamide tekstides on palju sellist infot, mis tegelikult ei vasta tõele.  Siiamaani kahjuks pole veel leiutatud ravimit, millega artroosi saab välja ravida. Ja toidulisanditel on oma koht artroosivaevuste leevendamisel, kuid liigeseid need terveks ei tee.

Artroositeemalisel konverentsil tuleb juttu nii toidulisanditest kui ka ravimitest, millega haiget aidata saab. Lisaks räägib ortopeed, mida on võimalik lokaalse süsteraviga saavutada. Ja väga olulised on loengud taastusravivõimalustest ja abivahenditest artroosi korral.