Oma kogemust pärast koolitust "LEAN mõtlemine tervishoius" jagab taastusravihaigla Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (HNRK) juht Kadri Englas.
- Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (HNRK) juht Kadri Englas. Foto: Andras Kralla
Mis ootustega koolitusele läksite?
Koolitusel osalemise peamiseks ootuseks oli õppida kasutama LEAN juhtimises kasutusel olevaid praktilisi tööriistu või -meetodeid, mis kas teiste tervishoiu organisatsioonide poolt edukalt rakendatud või teadusuuringutega tõendatult efektiivsed. Samuti oli ootuseks kolleegidega ühiste teadmise kogumine, et argipäevased arutelud saaksid toetuda sarnastele alustele. Lisaks ka võimalus tutvuda teiste Eesti tervishoiuasutuste juhtide ning juhtimispraktikate ja -väljakutsetega.
Mille poolest see koolitus erines teie jaoks varasematest juhtimiskoolitustest?
Läbitud koolitus oli senistest oluliselt enam üles ehitatud iseseisvale tööle ning lõviosa koolitusest moodustas arutamine mitte loengud (või muul moel tarviliku informatsiooni edastamine). Kui ma poleks olnud varasemast LEAN kontseptsiooniga tuttav, siis oleks jäänud kõnealune koolitus mõnevõrra pinnapealseks.
Mis koolituse käigus kõige rohkem üllatusi pakkus?
See, et osalejate ring oli oodatust oluliselt kitsam: osalesid vaid kolme erineva organisatsiooni esindajad.
Teie lõputöö keskendus patsiendi lähedaste teekonna hindamisele. Palun kirjeldage lühidalt töö eesmärke ja põhjust, miks just see teema.
Jah, valisime koolituse lõputöö teemaks insuldiga inimese lähedaste kaasamise taastusravi protsessi. Teema sai valitud, sest see on Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) käesoleva aasta tegevuskava üks arendusprojektidest ning tundub meile olevat piisavalt piiritletud, et sobida koolitusega kaasnenud ajaraamidesse. Soovisime lõputööga kaardistada insuldiga inimeste lähedaste ning nendega töötava meeskonna kogemused ja vajadused, et neist lähtuvalt (ümber)kujundada teenuse osutamise protsesse nõnda, et lähedased oleksid senisest rohkem kaasatud. Projekti eesmärgiks seadsime, et 2019. aasta lõpuks on info jagamine patsiendi lähedasega struktureeritud ja sisukas ning defineerisime selle omakorda nelja alaeesmärgiga. Kvantitatiivselt oleme juba varem eesmärgistanud, et soovime, et vähemalt 15% toimuvatest meeskonnatöödest oleks kaasatud ka patsiendi lähedane. Projekti raames arutasime ka lisa-tulemusnäitajaid, mis meil projekti õnnestumise edukust hinnata aitavad.
Mis järeldustele te töö käigus jõudsite?
Lõputööd tehes selgitasime välja, et üks keskseid kitsaskohti nii lähedaste kui ka spetsialistide poolt vaadates on informatsiooni vahetamine (nii selle saamine kui andmine). Mistõttu seadmise projekti fookuse infovahetuse struktureerimisele ning kujundasime ettepaneku, kuidas see võiks tõhusamalt olemasolevas kontekstis toimuda. Nüüd, neil nädalatel on plaanis väljamõeldud lähenemine ka katsetamiseks ja kogemuse põhjal parendamiseks kasutusele võtta.
Järgmine
koolitus toimub algusega 27. september ja kestab tsüklitena novembri lõpuni. Koolitajaks on Eesti tervishoiujuhtidele varasemast tuttav Jari Kukkonen, koolituse korraldab Äripäev koostöös Meditsiiniuudistega.- LEAN juhtimise lõputöö kokkuvõtlik joonis Foto: Kadri Englas
Seotud lood
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!