Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadlik patsient juhib ise oma ravi
Ravijuhtimise mudel on juba lühikese testimisaja jooksul näidanud, et selle abil saab parandada patsientide ravisoostumust. Et lähenemine leiaks laialdasemat kasutamist, loodetakse ravijuhtimine lisada tervishoiuteenuste loetellu ning lülitada see ka peremeditsiini residentuuri programmi.
Perearst Diana Ingerainen on ravijuhtimist oma töös kasutanud juba kaks aastat. Foto: Raul Mee, Äripäev
Riskipõhise ravijuhtimise eesmärk on leida perearsti nimistust üles need kroonilised haiged, kelle puhul nõustamine ja ennetavate meetmete rakendamine aitaks kõige tõenäolisemalt ära hoida tüsistuste teket ning parandaks ka nende inimeste tervist ja elukvaliteeti.
Maailmapanga esindaja Christoph Kurowski tõdes haigekassa ja Maailmapanga ühiskonverentsil, et kui tahta rakendada riskipatsientide ravi juhtimise skeemi kogu esmatasandil, tuleb hoolikalt läbi mõelda ka selle rahastamine.
Laagri perearstikeskuse perearst Elle-Mall Keevallik, kes osales Maailmapanga ja haigekassa koostöös välja töötatud ravi juhtimise pilootprojektis, tõdes konverentsil, et projektis osalemisega muutus tema praksises kardinaalselt krooniliste haigustega patsientide käsitlemine.
Järveotsa Perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen rääkis tänasel haigekassa konverentsil, et krooniliselt haigeid ja riskipatsiente on raske üles leida, sest süsteemi koormavad arstiabi mittevajavad juhud.