Südamehaiguste ennetuse pilootprojekt on paljutõotav

Professor Margus Viigimaa ütles, et KVH ennetamine on muutunud järjest personaalsemaks. "Peame esmajoones keskenduma neile, kelle risk on kõige kõrgem," rääkis ta. Selliste inimeste puhul saab kasutada agressiivsemaid riski maandamise mudeleid. Viigimaa sõnul on arstid tihti kõhklevad, kartes personaalmeditsiinist suuremat koormust, ja nad niigi on personaalse meditsiini peal, vaadates iga patsienti eraldi. "Kõik andmed peavad olema arsti töölaual olemas, ei tohi olla nende otsimiseks lisaaega," rääkis Viigimaa. Otsusetugede väljatöötamisega praegu tegeldakse. Kaks olulist kliinilist juhtprojekti on praegu töös, neist SVH ennetusprojekti juhib Viigimaa. Teine on rinnavähi ennetusprojekt ja seda juhib onkoloog Peeter Padrik kliinikumist.

"SVH juhtprojekt on randomiseeritud pilootuuring, selliseid on maailmas vähe," jätkas Viigimaa. 500 inimest on interventsioonigrupis ja sama palju kontrollgrupis. Viimased veel ise ei teagi, et on kontrollgrupis, kuid nemad võtakse uurimise alla aasta pärast, kui esimese grupi uuringud on tulemusi andnud, see on randomiseeritud uuringu meetod.

Inimeste vanus on 30-65 meestel ja 40-70 naistel, nad leiti geenivaramu abil. SVH koondriski määratakse nn kardiokompassi abil, mis on välja töötatud koostöös soomlastega, Helsingi Ülikoolist. Keskmine on 0, aga mõnel võib olla see number 2,3, mis tähendab, et risk on samapalju kõrgem kui tavaliselt võiks olla. "Tahame leida, kas muutub riskiskoor, kas muutub kolesteroolinäit, vererõhk, vööümbermõõt, alkoholi tarbimine, liikumisharjumused. Esialgu saame aastase languse, kuid saame arvutada pikema perioodi ennustust," rääkis ta. "Vaatame, kuidas interventsioonirühmas muutub KV koondrisk ja paljudel see üldse muutub. Kõige olulisem on see, milline vahe tekib 12 kuu pärast kontrollgrupi ja interventsioonigrupi vahel."

Detsembris möödub 40 aastat ajast, kui PERHi eelkäijasse, Mustamäe kiirabihaiglasse, toodi esimene kardioloogiline haige. Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ütles konverentsi avades, et PERH on õpetav haigla, kuid lisaks ka praktiseerivate meedikute pidev koolitaja. "Südamekeskus on kindlasti meie haigla üks särav visiitkaart ja oleme püüdnud sinna investeerida nii inimeste kui ka kinnisvara osas," jätkas Peedu. "Usun, et nõustute minuga selles, et südamekeskus sisustab igakülgselt regionaalhaigla missiooni, investeerida inimese tervisesse." Peedu toonitas rahvusvahelist koostööd, tuues näiteks südamesiirdamisi - 2019. aastaks on siirdatud süda 9 inimesele Eestis ja PERHil on siin oma roll. See protseduur toimub koostöös Helsingi ülikoolihaiglaga. Peedu sõnul on koostöö vajadus ka Eesti-siseselt ja koostööd eri valdkondade spetsialistide vahel.

Sotsiaalminister Tanel Kiik sõnas omapoolses ettekandes, et pole põhjust muretseda, et Eesti meditsiini tase on võrreldes teiste riikidega kehv, vaid murekohad on mujal: inimese enda käitumises ja valikutes. "Vaid 20% on tervishoiuteenuse osutaja teha inimese tervise hoidmisel, enamus asju on tema enda ja keskkonna teha," märkis Kiik.

Ta kiitis arste ja rõhutas meeskonnatöö tähtsust ja ühise eesmärgi nimel pingutamist. "Teie tööd hinnatakse kõrgelt, seda hindab ühiskond, hinnatakse rahvusvahelisel areenil," kinnitas ta saali kogunenud ligi 500 meedikule. Kiik lisas, et ehkki Eesti inimeste oodatav eluiga on kõrgem kui kunagi varem, on tervena elatud aastad kohati isegi vähikäigus. Keskmine pensioniiga on tema sõnul absurdselt moel oluliselt kõrgem kui tervena elatud aastad, aga inimene võiks töötada ikkagi tervena ja nautida ka pensionipõlve heas seisukorras. Suremus südameveresoonkonna haigustesse juba enne pensioniiga on tema sõnul liigagi sage, see võtab inimestelt võimaluse olla hea vanavanem. "Teame, et südameveresoonkonna haigused on hästi ennetatavad, aga siin ongi kõigi osapoolte roll oluline," lisas ta. "Ka riigi roll."