Meditsiinikorruptsiooni 3 riski

Peamiseks vaidluskohaks on täna tõusnud arstidele kohalduvad toimingupiirangud, mis tulenevad korruptsioonivastasest seadusest. Nimelt ei luba seadus üldjuhul teha otsuseid või toiminguid oma lähedaste suhtes, kui need seonduvad avaliku raha kasutamisega ja sinna alla lähevad ka Haigekassa poolt rahastatavad raviteenused ja hüvitised. Nüüd ongi tekkinud teravad küsimused selle kohta, kas näiteks perearst tohib väljastada töövõimetuslehe oma abikaasale või kas kirurg võib määrata kalli operatsiooni oma lapsele. Kuigi seadusest leiab mõne sätte, mis sellist tegevust siiski teatud tingimustel lubab ja ka õiguskaitseasutused on deklareerinud, et üldjuhul nad lähedaste ravimises probleemi näe, on see tekitanud arstides siiski arusaadavalt ebakindlust ja soovitakse suuremat selgust. Selle põhjusel on arstide liidud pöördunud vastava märgukirjaga selle aasta alguses ka parlamendi poole ja ma arvan, et mingisugune seadusemuudatus selle kohta ka algatatakse.

Korruptsiooniriskid meditsiinis tõusid suuremasse riigi fookusesse teise riikliku korruptsioonivastasest strateegiaga, mis kinnitati 2008. Kindlasti on teadlikkus korruptsioonist nii tervishoiuvaldkonnas töötavate inimeste kui ka ühiskonnas tervikuna selle aja jooksul oluliselt suurenenud. Täna on näiteks enamus suuri haiglaid ise asunud olulisi samme korruptsiooni ennetamiseks ja ei ole jäänud ootama õiguskaitseasutuste sekkumist. Ajuti tundub olukord juba isegi nii hea olevat, et tegeldakse n-ö luksuslike probleemidega, näiteks kas lähedase ravi on korruptsioon või mitte. Samas on tervishoiusektor alati teatud pingete või isegi vastuolude küüsis, mis ajas ei muutu. Ühest küljest on mängus väga suured summad (vaadake või haigekassa eelarvet), teisalt kummitab pidev ressursside puudus. Ettevõtjad toetavad täiesti seaduslikult arstide täiendõpet ja erialaorganisatsioone aga neil on ka omad ärihuvid selleks. On raske haigusega patsiendid või nende lähedased, kes inimlikus mõttes arusaadavalt on valmis kõigeks, et saada asjakohast ravi. Halbade asjaolude kokkusattumisel võivad viia need pingeolukorrad korruptsioonini ja ka viimaste aastate krimistatistika tõendab, et loorberitele on vara veel puhkama jääda.

Muret tegevaid küsimusi on mitu, kuid need võib tinglikult jagada kaheks. Küsimused seonduvad enamasti kas isikuandmete töötlemise õigusliku aluse määratlemisega või isikuandmete töötlemiseks vajaliku tervikliku dokumentatsiooni koostamisega. Järjest enam pöördutakse meie poole ka andmelekete ja küberturvalisuse teemadega.