Algab koroonaviiruse seireuuringu viies etapp

Kalda sõnul manitsevad ettevaatlikkusele ka Tartu Ülikooli juhtimisel korraldatud koroonaviiruse antikehade uuringu KoroSero-EST-1 peagi avaldatavad tulemused, mille järgi on vaid viiendikul koroonaviiruse läbi põdenud inimestest olnud mõni viirushaigusele omane sümptom. „See teadmine kinnitab varasemat arvamust, et viiruse levitaja ei pruugi ise olla teadlik enda nakkusohust. Seetõttu ei saa me nakatunuid hukka mõista, küll aga saame teha ise väga palju selleks, et viirus ei leviks,“ sõnas Kalda. „Mõistlik on vältida rahvarikkaid üritusi ja pidusid, kus vahemaa hoidmine pole võimalik, või kanda neil üritustel maski. Ka kergemate haigusnähtude korral ei tohiks pidudel osaleda.“

Rahvastikuregistri andmete põhjal juhuvalimisse sattunud inimesed saavad 6. augustil uuringufirmalt Emor kas elektronposti või SMS-i teel uuringus osalemise kutse. Pärast küsimustiku täitmist lepitakse vastajaga kokku aeg ja koht ninaneeluproovi andmiseks. Osalemine on kõigile kutse saajatele vabatahtlik. Andmete analüüsimise järel esitab Tartu Ülikool uuringu tulemused Vabariigi Valitsusele.

„Oleme alates COVID-19 puhangu algusest töötanud koos valitsusega välja tõenduspõhiseid lahendusi viiruse leviku ohjeldamiseks ja kriisiga toimetulemiseks,“ ütles Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil.

Lisaks COVID-19 hetkelevimuse seirele ja uuringule Koro-Sero-EST on Tartu Ülikoolis algamas veel kaks uuringut, mille käigus koguvad teadlased andmeid viiruse leviku ja iseloomu kohta. Lähinädalatel saab alguse uuring KoroGeno-Est, milles määratakse Eestis leviva COVID-19 haigust põhjustava viiruse geneetilisi järjestusi, et selgitada välja tundmatute nakkuste päritolu. Samuti hakkab tööle reovee analüüsil põhinev COVID-19 seiresüsteem, mis aitab tuvastada viiruse suurema leviku võimalikult varajases faasis.