Vähitõrje tegevuskavale oodatakse tagasisidet

Vähitõrje tegevuskava on raamistik, mis hõlmab kõiki vähitõrje valdkondi alates ennetusest, diagnostikast ja ravist kuni vähijärgse perioodini inimese elus. Tegevuskava eesmärk on vähijuhtude ja -surmade arvu vähendamine ning vähipatsientide elukvaliteedi parandamine.

„Eesti vähitõrje ees seisab rida probleeme. Uute vähijuhtude arvu jätkuv suurenemine on ühelt poolt tingitud rahvastiku vananemisest, kuid teisalt elustiiliga seotud riskitegurite üha kasvavast mõjust. Suur osa vähijuhte diagnoositakse endiselt hilises staadiumis,“ ütles Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja dr Kaire Innos. „Vähipatsientide ja nende lähedaste elukvaliteet vähiteekonna eri etappidel ei ole saanud piisavalt tähelepanu. Eesti vähipatsiendid võiksid elada pärast vähidiagnoosi sama kaua ja hästi kui patsiendid mitmetes teistes Euroopa riikides, selleks peame leidma võimalusi nii ennetavate tegevuste, varajase avastamise, õigeaegse diagnostika kui ka ravi ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse parandamiseks.“

Vähitõrje tegevuskava koostamiseks on 2020. aasta II poolaastal kohtunud 16 laiapõhjalist töörühma, kuhu kuulub üle 100 eri valdkonna eksperdi, sh perearstid, vähi diagnoosimise ja raviga tegelevad arstid ja teised spetsialistid, patsientide esindajad, Tartu Ülikooli, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi esindajad. Tegevuskava ellu rakendamist hakkab jälgima vähitõrje tegevuskava juhtrühm koostöös sotsiaalministeeriumi ja ministeeriumi allasutustega.

Eesti vähiregistri ja surma põhjuste registri andmetel registreeritakse Eestis igal aastal ligikaudu 9000 esmast vähijuhtu ja ligi 4000 vähisurma. Vähk on Eestis enneaegse suremuse põhjusena südameveresoonkonnahaiguste järel teisel kohal.