Liit: veel enne tervishoiukriisi taganemist võime jõuda tööjõukriisi
Aina enam pöördutakse Eesti õdede poole välismaalt, et neid enda juurde tööle meelitada, samas kui Eestis on peatatud tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised tööandjatega. Tulemuseks võib olla uus kriis, hoiatab Eesti Õdede Liit.
Eestis ja kogu maailmas on terav õdede puudus, mis on COVID-19 pandeemia ajal süvenenud. WHO andmetel on ülemaailmselt puudu kuus miljonit õde, Rahvusvaheline Õdede Nõukogu (ICN) prognoosib, et aastaks 2030 on puudu kuni 14 miljonit õde. Samal ajal kui mitmed riigid teevad suuri jõupingutusi välisriikidest õdede värbamiseks, on Eestis tavapärased tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised pidurdunud, teatas Eesti Õdede Liit pressiteate vahendusel.
Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus tõdeb, et Eesti meditsiinisüsteemis ei jätku õdesid haigestunud kolleegi asendamisekski, rääkimata tõsisemast kriisist.
Tervishoiuvaldkonna töötajate ja tööandjate liidud alustasid 22. septembril läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida üleriigiline kollektiivleping aastateks 2021–2022, millega kehtestatakse töötasu alammäärad ja reguleeritakse töötingimusi.
Eesti Õdede Liit saatis täna Haiglate Liidule, Kiirabi Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile kollektiivlepingu läbirääkimiste projekti, milles soovib töötingimuste ja töötasu vastavusse viimist ning psühholoogilise toe võimaldamist õdedele, eriõdedele ja kutsega hooldustöötajatele.