Tartu teadlaste uuringust selgus SARS-CoV-2 antikehade püsivus
Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avaldasid esimesed Eesti andmed koroonaviiruse antikehade püsivuse kohta pärast asümptomaatilist või kergekujulist haiguse põdemist – 80%-l uuritavatest olid antikehad ka kaheksa kuud hiljem.
Koroonaviiruse läbipõdemise järel püsisid SARS-CoV-2 antikehad u 80%-l uuritavatest vähemalt kaheksa kuud.
Foto: Shutterstock
Koroonaviiruse antikehade püsivust vaadeldi SARS-CoV-2 serolevimusuuringu KoroSero-EST-1 järeluuringuna. Sellesse kaasati Saaremaalt Kuressaare ja Tallinnast Järveotsa perearstikeskuse patsiendid, kellel olid maist kuni juulini 2020 koroonaviiruse antikehad organismis olemas. Novembris 2020 uuriti neid patsiente taas.
Koroonast tervenenud patsientide kolmanda ja kuuenda kuu järelkontrollis kurtsid enam kui pooled mitmesuguseid tervisemuresid, kuigi nende rutiinsed analüüsid olid korras, selgub Eestis käimas olevast uurimistööst.
Eile, 3. veebruaril kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab kasutada AstraZeneca Covid-19 vaktsiini alla 70aastate inimeste vaktsineerimiseks ja manustada teine vaktsiinidoos 8 nädalat pärast esimest doosi.
SYNLAB Eesti laboris võeti tänasest kasutusele uuem meetod koroonaviiruse antikehade määramisel, mis on senisest täpsem ja hindab ka vaktsineerimisjärgset antikehade teket.
Neil päevil on saabumas ka Eestisse esimene partii AstraZeneca COVID-19 vaktsiini, mille kohta toimub vaktsineerijatele ja tervishoiutöötajatele tasuta veebikoolitus teisipäeval 9. veebruaril.