Eelnõu sätestab haigushüvitise maksmise teisest päevast aasta lõpuni

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka märkis, et muudatustega on kiire, sest jaanuarist kehtima hakanud ajutine haiguspäevade varasema hüvitamise kord lõppeb mai alguseks. „Viimase paari kuu nakatumiste järsk tõus näitab, et riik peab abimeetmeid esimesel võimalusel tõhustama ja seda me teemegi,“ selgitas ta.

Esimees ütles, et eelnõu lisab seadusesse ka selge õigusliku aluse, mis võimaldab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid ning eelnõuga muutub lihtsamaks ka korrakaitseorganite kaasamine Terviseameti töösse.

„On väga tähtis, et me ühiselt pingutaksime, et koroonaepideemia ületada. Meie kõigi ühine eesmärk peaks olema võimalikult kiiresti naasmine normaalse elu juurde,“ rääkis Kotka. Ta lisas, et viiruse alistamiseks ei piisa aga üksnes eelnõudest, vaid suur osa on ka inimeste endi teha. Maskikandmine, inimestega kokkupuute vältimine ja haigena koduspüsimine on tema sõnutsi võtmetähtsusega. „Uuringud on näidanud, et riikides, kus ei ole riiklikku suunist või ühiskondlikku maskikandmise suunist, on oluliselt kõrgem nakkuse levik kui riikides, kus kehtivad avaliku maskikandmise normid. Terviseameti soovitusi kindlalt järgides on enam kui tõenäoline, et saame sellest viirusest üheskoos peagi jagu,“ märkis Kotka.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et olukorras, kus Eesti tervishoiusüsteem on viidud viimase piirini ning kiirabi ja haiglate olukord on kriitiline, peab valitsus tegema omalt poolt kõik, et nakatumisi vähendada. Eelnõus kirjapandust, millega pikendatakse perioodi, mil haigushüvitist makstakse alates teisest päevast, on tema sõnul liiga vähe. „Haiguspäevad tuleks hüvitada alates esimest päevast 100 protsenti inimese töötasust, mis võimaldaks juba esimeste sümptomitega koju jääda, ilma sissetulekus kaotamata. Viiruse piiramiseks on aga oluline, et samasugustel tingimustel makstakse hüvitist ka nakatunute lähikontaktsetele,“ täpsustas Kütt.

„Valitsuse esitatud eelnõu kohaselt tähendab haiguse või lähikontaktsuse tõttu koju jäämine inimestele 30protsendilist sissetulekukaotust alates teisest päevast. Ei saa eeldada, et sellistel tingimustel kõik inimesed kodus püsivad. See oleks leevendatav minimaalselt haiguspäevade hüvitamisega alates esimesest haiguspäevast 100 protsenti nende eelnevast töötasust,“ lisas Kütt.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (347 SE) on esimesel lugemisel 24. märtsil.