Erakorralise meditsiini osakondade renoveerimine on pidev protsess, mis on tingitud uute meetodite ja tehnoloogiate lisandumisest. Kulude katmise kõrval peab erakorralise meditsiini rahastus arvestama tulevikuvajadustega ja võimaldama investeeringuid, kirjutab erakorralise meditsiini arst Vassili Novak.
- Erakorralise meditsiini arst Vassili Novak. Foto: Terje Lepp
Erakorralise meditsiini osakondi hakati Eesti haiglate juurde looma aastatuhande vahetusel. Valdavalt hakkasid need paiknema endiste vastuvõtutubade ruumides. Vana ja uue süsteemi põhimõtted patsientide vastu võtmisel olid erinevad. Kui varem registreeriti patsiendid haiglasse ja jaotati vastavalt profiilile kas kirurgia, sisehaiguste vms tubadesse, siis uues süsteemis hakkas patsientide jaotus baseeruma sellel, kui kiireloomuline on juhtum, kui raskes seisus on haige, millised esmased uuringud peaks tegema kohe haige saabudes, kuhu osakonda patsient hospitaliseerida või kas piisab sellest, et anda esmaabi ja suunata kodusele ravile.
Seotud lood
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile toetuse andmise tingimused, millega eraldatakse tervishoiukriisideks valmisoleku tõstmiseks haiglavõrgu arengukava haiglate taristuinvesteeringuteks kokku ligi 25 miljonit eurot.
Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tänava erakorralise meditsiini keskus (EMK) kolib ruumides algava suuremahulise remondi tõttu aastaks ajutisse meditsiinilinnakusse.
Mustamäe Keskuse kõrvale on peagi kerkimas mahukas uus esmatasandi tervisemaja. 6-korruselisse hoonesse on oodatud erinevad terviseteenuste pakkujad alates perearstidest lõpetades erispetsialistide ja vaimse tervise praksistega. Mitmed teenusepakkujad, sh mainekas labor on broneerimislepingud juba sõlminud, kuid ruumi on veel piisavalt kliinikutele, kes soovivad asuda uues hoones mitme linnaosa sõlmpunktis nii auto kui ühistranspordiga hästi ligipääsetavas kohas.